Kompuutertomograafia kontrastainega

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Kompuutertomograafia (KT) kontrastainega on täiustatud pildistusmeetod, mis võimaldab üksikasjalikke ja selgeid pilte keha seesmistest struktuuridest. Kontrastaine tõstab esile veresooni, koed ja anatoomilised erinevused, mis aitab täpsemini tuvastada patoloogilisi muutusi, nagu kasvajad, põletikud või veresoonte kahjustused.

Mis on kompuutertomograafia kontrastainega?

Funktsioon

Anatoomiliste struktuuride ja patoloogiliste muutuste üksikasjalik visualiseerimine.
Erinevate koe- ja veresoonkondade selgem eristamine tänu kontrastainele.

Meetod

Röntgenkiirgusel põhinev lõikepildistamine (tomograafia).
Joodipõhine kontrastaine manustatakse süstiga veeni enne või uuringu ajal.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enamasti tuleb olla 4-6 tundi eelnevalt kõhutühi (ei tohi süüa ega juua).
Oluline on teavitada arsti kõikidest ravimitest, allergiatest (eriti joodi suhtes) ja raseduse võimalusest.
Uuringuks tuleb eemaldada kõik metallesemed ja ehted.

Protseduur

Patsient lebab liuglaua peal, mis liigub skanneri sisse.
Kontrastaine süstitakse veeni, võib tekitada soojustunnet kehas.
Skanner teeb röntgenpiltide seeria erinevatest nurkadest.
Patsient peab uuringu ajal liikumatu olema. Kogu protsess võib kesta 15-30 minutit.

Mida näitab kompuutertomograafia kontrastainega?

Levinumad leiud ja nende tähendus

Kasvajad ja nende levik (metastaasid): kontrastaine koguneb kiiremini kasvajarakkudesse, muutes need selgemini nähtavaks.
Veresoonte seisund: tuvastatakse aneuüsmad, trombid, arterite kitsenemine või lõhkemised.
Põletikulised muutused: näiteks kopsupõletik, kõhunäärmepõletik või aju- ja seljaaju kestade põletik.
Traumajärgsed sisemised vigastused: maksa, põrna või neerude rebendid, sisemised verejooksud.

Meetodi eelised

Kiire ja väga täpne visualiseerimine peaaegu kõikidest kehaosadest.
Võimaldab hinnata elundite funktsiooni ja vereringet dünaamiliselt (nt kontrasti levik).

Indikatsioonid: millal tehakse kompuutertomograafiat kontrastainega?

Meditsiinilised põhjused

Kahtlus kasvaja või metastaaside järele (nt kopsudes, maksas, ajus).
Veresoonte haiguste (nt aorti aneuüisma, kopsuemboolia, südamepõletiku) diagnoosimine.
Põletikuliste haiguste (nt kõhunäärmepõletik, kopsupõletik) ulatuse ja raskusastme hindamine.
Trauma või äkkvalude (nt kõhuvalu, peavalud) põhjuste selgitamine.
Operatsioonieelses planeerimises või ravi (nt kiiritusravi) tulemuste jälgimises.

Spetsialistid, kes annavad suunamise

Radiolog (radioloog) – hindab pilti ja annab arvamuse.
Onkolog (onkoloog) – kasvajate diagnoosimiseks ja ravijälgimiseks.
Kirurg (kirurg) – trauma või äkkseisundite hindamiseks.

Seotud uuringud

Seotud haigused

Mao vähk (Carcinoma ventriculi) 85% Paksu soole vähk 80% Maksavähk 75% Kopsuvähk 70% Neeruvähk 65%

Otsi näitajat

Puudab jalga puusast labajalani