Kompuutertomograafia kontrastainega

Kompuutertomograafia (KT) kontrastainega on täiustatud pildistusmeetod, mis võimaldab üksikasjalikke ja selgeid pilte keha seesmistest struktuuridest. Kontrastaine tõstab esile veresooni, koed ja anatoomilised erinevused, mis aitab täpsemini tuvastada patoloogilisi muutusi, nagu kasvajad, põletikud või veresoonte kahjustused.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • Anatoomiliste struktuuride ja patoloogiliste muutuste üksikasjalik visualiseerimine.
  • Erinevate koe- ja veresoonkondade selgem eristamine tänu kontrastainele.
Meetod
  • Röntgenkiirgusel põhinev lõikepildistamine (tomograafia).
  • Joodipõhine kontrastaine manustatakse süstiga veeni enne või uuringu ajal.
Ettevalmistus
  • Enamasti tuleb olla 4-6 tundi eelnevalt kõhutühi (ei tohi süüa ega juua).
  • Oluline on teavitada arsti kõikidest ravimitest, allergiatest (eriti joodi suhtes) ja raseduse võimalusest.
  • Uuringuks tuleb eemaldada kõik metallesemed ja ehted.
Protseduur
  • Patsient lebab liuglaua peal, mis liigub skanneri sisse.
  • Kontrastaine süstitakse veeni, võib tekitada soojustunnet kehas.
  • Skanner teeb röntgenpiltide seeria erinevatest nurkadest.
  • Patsient peab uuringu ajal liikumatu olema. Kogu protsess võib kesta 15-30 minutit.
Levinumad leiud ja nende tähendus
  • Kasvajad ja nende levik (metastaasid): kontrastaine koguneb kiiremini kasvajarakkudesse, muutes need selgemini nähtavaks.
  • Veresoonte seisund: tuvastatakse aneuüsmad, trombid, arterite kitsenemine või lõhkemised.
  • Põletikulised muutused: näiteks kopsupõletik, kõhunäärmepõletik või aju- ja seljaaju kestade põletik.
  • Traumajärgsed sisemised vigastused: maksa, põrna või neerude rebendid, sisemised verejooksud.
Meetodi eelised
  • Kiire ja väga täpne visualiseerimine peaaegu kõikidest kehaosadest.
  • Võimaldab hinnata elundite funktsiooni ja vereringet dünaamiliselt (nt kontrasti levik).
Meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus kasvaja või metastaaside järele (nt kopsudes, maksas, ajus).
  • Veresoonte haiguste (nt aorti aneuüisma, kopsuemboolia, südamepõletiku) diagnoosimine.
  • Põletikuliste haiguste (nt kõhunäärmepõletik, kopsupõletik) ulatuse ja raskusastme hindamine.
  • Trauma või äkkvalude (nt kõhuvalu, peavalud) põhjuste selgitamine.
  • Operatsioonieelses planeerimises või ravi (nt kiiritusravi) tulemuste jälgimises.
Spetsialistid, kes annavad suunamise
  • Radiolog (radioloog) – hindab pilti ja annab arvamuse.
  • Onkolog (onkoloog) – kasvajate diagnoosimiseks ja ravijälgimiseks.
  • Kirurg (kirurg) – trauma või äkkseisundite hindamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!