Karbonüülühendid

Kvantitatiivne · nmol/mg protein

Näitaja kohta

Karbonüülühendid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma (C=O). See funktsionaalne rühm on levinud paljudes bioloogiliselt olulistes molekulides nagu suhkrud, ketoonid ja aldehüüdid, ning see mängib olulist rolli organismi metabolismis. Karbonüülühendite taseme mõõtmine võib osutada teatud ainevahetushäiretele või toksilistele mõjudele.

Funktsioon
  • Karbonüülrühm (C=O) on keemiline funktsionaalne rühm, mis koosneb süsiniku ja hapniku aatomist, mis on omavahel kaksiksidemega seotud.
  • Need ühendid on olulised energia tootmisprotsessides (nt glükoos), ravimite koostises ja raku stressi näitajana.
  • Näiteks vere glükoos (vere suhkur) on aldehüüd, mis kuulub karbonüülühendite hulka.
Keskond
  • Karbonüülühendeid leidub nii organismi siseselt (endogeensed) kui ka keskkonnast (egogeensed).
  • Need võivad tekkida keemiliste reaktsioonide, oksüdatiivse stressi või toksiliste ainete lagunemise tulemusena.
  • Mõned karbonüülühendid (nt atsetoon) on organismi normaalsed ainevahetussaadused, kuid kõrgenenud tase võib viidata patoloogiale.
Protseduur
  • Enamasti analüüsitakse vereproovi või uriiniproovi.
  • Kasutatakse spetsiifilisi keemilisi meetodeid (nt DNPH-test), mis reageerivad karbonüülrühmaga, moodustades värvilise ühendi.
  • Värvi intensiivsus on võrdeline karbonüülühendite kontsentratsiooniga proovis.
  • Tulemused väljendatakse tavaliselt ühikutes nmol/mL või μmol/g valgu kohta.
Peamised põhjused
  • Oksüdatiivne stress: Vaba radikaalide liigne tootmine kahjustab valke ja lipiide, tekitades reaktiivseid karbonüülühendeid.
  • Maksakahjustus: Alkoholism või hepatiit võib suurendada toksiinide, nelt atsetaldehüüdi, kogust.
  • Mõned ainevahetushäired: nt diabeteetiline ketoatsidoos (atseetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübütraadi kuhjumine).
  • Väliskeskkonna toksinid: Mõned lahustid, pestitsiidid või tööstuslikud kemikaalid lagunevad kehas karbonüülühenditeks.
Seotud seisundid
  • Vananedes suureneb kehas oksüdatiivse stressi tase, mis võib põhjustada karbonüülvalkude akumulatsiooni.
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit).
  • Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tõbi), kus karbonüülvalgud osalevad neuronite kahjustuses.
Indikatsioonid
  • Oksüdatiivse stressi taseme hindamisel (nt vananemis-uuringutes või sportlaste monitooringus).
  • Kahtlus maksakahjustuse või alkoholi liigtarbimise kohta.
  • Diabeedi halvenemise või ketoatsidoosi kahtlus.
  • Mõnede mürgistuste või toksiliste ainete sattumise hindamisel organismi.
  • Kroonilise väsimuse või seletamatu kehakahjustuse sümptomite korral.
Spetsialistid
  • Sisehaiguste arst (Internist)
  • Toksikoloog või Erakorralise Meditsiini arst
  • Endokrinoloog (eriti diabeedi korral)