Dityrosiin

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Dityrosiini normid
Üldine
Tüüpilised võrdlusvahemikud sõltuvad meetodist ja laborist. Ligikaudsed väärtused veres: 0,5–2,0 µM (mikromooli liitri kohta). Uriinis: 1–5 µmol/L või 0,1–0,5 mmol/mol kreatiniini suhtes.
Mehed
Püsivad erinevused soolise põhjal ei ole selgelt tõestatud.
Naised
Normid sarnased meestega, kuid võivad raseduse ajal kõikuda.

Näitaja kohta

Dityrosiin on oksüdatiivse stressi oluline biomarker, mis näitab valkude oksüdatiivset kahjustust organismis. Seda mõõdetakse veres või uriinis, et hinnata keha oksüdatiivset seisundit ja seotud haiguste riski. Tase võib tõusta põletikuliste protsesside, metaboolsete häirete või keskkonnategurite mõjul.

Funktsioon
  • Dityrosiin on valgu oksüdatiivse modifikatsiooni lõpp-produkt.
  • See toimib spetsiifilise biomarkerina, mis kajastab rakkude oksüdatiivset stressi taset.
Päritolu
  • Dityrosiin tekib türosiini aminohappe jääkide oksüdatsiooni tulemusena valkude struktuuris.
  • Seda leidub looduslikult, kuid kõrgenenud kontsentratsioon on seotud patoloogiliste seisunditega.
Protseduur
  • Verenõust: tehakse tavaliselt hommikul tühja kõhuga.
  • Uriiniproov: kogutakse 24-tunnine uriin või üksik portsoon (esimene hommikune uriin).
  • Proovide analüüs toimub spetsiaalsete laboratoorsete meetoditega, nagu kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) või mass-spektromeetria.
Peamised põhjused
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, põletikulised soolehaigused)
  • Metaboolsed häired (nt 2. tüüpi diabeet, metaboolne sündroom)
  • Mõned vähivormid ja nende ravi (nt kemoteraapia, kiiritusravi)
  • Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja keskkonnasaaste
  • Intensiivne füüsiline koormus või ülikoolutus
Võimalikud tegurid
  • Kõrge antioksüdantide tarbimine toidu või toidulisanditena (nt vitamiin C, E, polüfenoolid)
  • Taimerikas toitumine, mis sisaldab palju antioksüdante
  • Mõned haruldased pärilikud ainevahetushäired
  • Füsioloogiliselt madal oksüdatiivne stress tervetel inimestel
Kliinilised olukorrad
  • Oksüdatiivse stressi taseme hindamine krooniliste haiguste korral.
  • Põletikuliste protsesside aktiivsuse jälgimine ja ravi efektiivsuse hindamine.
  • Risikihinnang kardiovaskulaarsete või neurodegeneratiivsete haiguste arenguks.
  • Spordimeditsiinis – ülikoolutuse ja taastumise monitoring.
Spetsialistid
  • Endokrinoloog
  • Reumatoloog
  • Onkoloog
  • Sportarst