Interferoon gamma

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Interferoon gamma normid
Üldine
Tervetel inimestel on interferoon gamma tase veres tavaliselt väga madal või mõõdetamatu. Konkreetsed arvulised väärtused sõltuvad kasutatavast meetodist ja laborist, mistõttu tulemused tuleb hinnata koos kliinilise pildiga ja labori normivahemikega.
Mehed
Sarnased naistega, suured erinevused puuduvad
Naised
Sarnased meestega, suured erinevused puuduvad

Näitaja kohta

Interferoon gamma on tsütokiin, mida toodavad looduslikud tapurrakud ja T-rakud. See mängib olulist rolli immuunsüsteemi regulatsioonis ja infektsioonide vastases. Interferoon gamma taset mõõdetakse verest või rakukultuuridest, et hinnata immuunvastust ning diagnoosida teatud haigusi.

Funktsioon
  • Reguleerib immuunsüsteemi aktiivsust
  • Võitleb viiruste, bakterite ja parasiitidega
  • Aktiviseerib makrofaage ja soodustab põletikulist reaktsiooni
  • Osaleb autoimmuunprotsessides
Päritolu
  • Toodetakse peamiselt looduslike tapurrakkude (NK-rakkude) ja T-rakkude (Th1) poolt
  • Vabastatakse immuunvastuse ajal infektsiooni või põletiku korral
Protseduur
  • Enamasti võetakse vereproov veenist, mis analüüsitakse immunoensüümmeetodil (ELISA).
  • Teiseks levinud meetodiks on rakukultuuri testimine (nt QuantiFERON-TB Gold test tuberkuloosi diagnostikas), kus mõõdetakse interferoon gamma vabanemist antigeenile reageerimisel.
Ettevalmistus
  • Erijuhudel võib olla vaja ärgitusproovi jaoks mitte süüa enne verivõttu.
  • Tavaliselt erilist ettevalmistust ei vaja, kuid alati tuleb järgida arsti või labori juhiseid.
Infektsioonid
  • Kroonilised viirusinfektsioonid (nt HIV, hepatiit)
  • Bakteriaalsed infektsioonid (eriti tuberkuloos)
  • Parasitaarsed haigused (nt malaaria)
Autoimmuun- ja põletikulised haigused
  • Reumatoidartriit
  • Süsteemne erütematoosne lupus
  • Krooniline põletikuline haigus
Muud põhjused
  • Mõned pahaloomulised kasvajad
  • Keerulised immuunvastuse häired
  • Mõned raviained (nt immuunstimulaatorid)
Immuunpuudulikkus
  • Kaasasündinud immuunpuudulikkused (nt krooniline granulomatoosne haigus)
  • Omandatud immuunpuudulikkus (nt AIDS)
Ravi ja elustiil
  • Pikaajaline kortikosteroidide või muude immunosupressantide kasutamine
  • Krooniline stress või ülepinge
  • Raske alatoitumus
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus tuberkuloosi või latentse tuberkuloosi infektsiooni korral
  • Immuunpuudulikkuse kahtlus või hindamine
  • Autoimmuun- või krooniliste põletikuliste haiguste jälgimine
  • Mõnede pahaloomuliste haiguste immuunstaadi hindamine
Konsulteerivad eriarstid
  • Immunoloog
  • Infektoloog
  • Reumatoloog
  • Pulmonoloog (tuberkuloosi kahtlusel)