Impulssiosküllomeetria

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Impulssiosküllomeetria normad
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad patsiendi vanusest, soost, pikkusest ja kaalust. Peamised näitajad on takistus (R5, R20) ja reageerivus (X5).
Mehed
Täiskasvanud meestel võivad takistuse näitajad (R5) olla keskmiselt 0,2–0,4 kPa·s/L.
Naised
Täiskasvanud naistel võivad takistuse näitajad (R5) olla keskmiselt 0,15–0,35 kPa·s/L.

Näitaja kohta

Impulssiosküllomeetria on hingamisteedete funktsionaaluuring, mis mõõdab takistust ja reageerivust impulsside abil. Meetodit kasutatakse laialdaselt, eriti laste puhul, kuna see ei nõua aktiivset koostööd patsiendilt.

Funktsioon
  • Hindab hingamisteedete takistust (resistentsust) ja reageerivust (reaktantsust)
  • Võimaldab hinnata kopsufunktsiooni ilma patsiendi aktiivse koostööta
Meetodi põhimõte
  • Kasutab impulsside saatmist hingamisteedetesse
  • Mõõdab suus ja ninas tekkivaid rõhu muutusi
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja
  • Patsient peab istuma sirgelt ja lõdvestunult
  • Soovitatav on vältida suitsetamist ja raske füüsilist koormust enne uuringut
Protseduur
  • Patsiendi suu ja nina ümber paigaldatakse mask, mis on ühendatud seadmega
  • Seade saadab regulaarselt impulssid hingamisteedetesse patsiendi normaalse hingamise ajal
  • Mõõdetakse rõhu muutusi, mida analüüsitakse arvutiga
  • Terve uuring kestab tavaliselt 5–10 minutit
Levinumad põhjused
  • Bronhiaalse astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) esinemine
  • Hingamisteedede ahenemine (bronhokonstriktsioon)
  • Hingamisteedete põletikulised seisundid
  • Liigne limaskestade paiste (edema) hingamisteedetes
Kliiniline tähendus
  • Näitab suurenenud hingamisteedete takistust
  • Võib viidata obstruktiivsele kopsuhaigusele
  • Kasutatakse ravitoimivuse jälgimiseks
Võimalikud põhjused
  • Normaalne või eriti hea hingamisteedede läbilaskvus
  • Mõned neuromuskulaarsed haigused, mis vähendavad hingamismuskulatuuri toonust
  • Mõõtemääramatus või tehniline viga (harvem)
Kliinilised olukorrad
  • Bronhiaalse astma kahtlus või jälgimine
  • Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnostika ja hindamine
  • Laste hingamisteedete funktsiooni hindamine (alates 2–3 eluaastast)
  • Ravitoimivuse (nt bronhodilataatorite) mõju hindamine
Soovitavad spetsialistid
  • Pneumonoloog (kopsuarst)
  • Pediaater (lastearst) või laste pneumonoloog
  • Perearst või pulmonoloogia konsultant