Forseeritud ostsillomeetria

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Forseeritud ostsillomeetria normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest, soost, pikkusest ja kehakaalust. Üldiselt hindatakse takistuse (R) ja reaktantsi (X) väärtusi. Näiteks, täiskasvanute keskmine takistus (R5) on alla 0.5 kPa/(L/s) ja reaktants (X5) on tavaliselt negatiivne, kuid suurusjärgus kuni -0.2 kPa/(L/s).
Mehed
Täiskasvanud meestel võivad takistuse näitajad olla veidi madalamad kui naistel sama kehaehitusega, sõltuvalt kopsumahtudest.
Naised
Täiskasvanud naistel võivad normaalsed väärtused olla pisut kõrgemad takistuse osas, mis on seotud väiksemate hingamisteede diameetritega.

Näitaja kohta

Forseeritud ostsillomeetria on hingamisfunktsiooni uuring, mis mõõdab õhuvoolu ja -mahtu tehislikus hingamisel. Meetod põhineb rindkere ja kõhu piirkonna mehaaniliste vibratsioonide registreerimisel ning aitab hinnata hingamisteede läbitavust ja elastsust. Seda kasutatakse sagidi kopsude ja hingamisteede haiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks.

Funktsioon
  • Mõõdab hingamisteede takistust ja elastsust (või vastupidavust).
  • Hindab õhuvoolu piiranguid, mis võivad viidata obstruktiivsetele või restriktiivsetele kopsuhäiretele.
  • Võimaldab kiirelt ja mitteinvasiivselt hinnata hingamisfunktsiooni, eriti lastele ja raskesti koostöötavatele patsientidele.
Meetodi põhimõte
  • Patsient hingab rahulikult spetsiaalse suupiste kaudu, mis generaatorile edastab madalsageduslikke vibratsioone (nt 5-30 Hz).
  • Väljuvate lainete peegeldumine ja sumbumine hingamisteedes registreeritakse ning analüüsitakse, et arvutada impedants.
  • Erinevalt spiroomeetriast ei nõua meetod aktiivset forsingu hingamist, mistõttu see sobib laiemale patsientide ringile.
Ettevalmistus
  • Vältida suitsetamist vähemalt 1 tund enne uuringut.
  • Vältida suuri sööke ja alkoholi 2-3 tundi enne uuringut.
  • Rõivad peavad olema lõdged, et mitte piirada rindkeret.
  • Teata arstile või medpersonalist igasugustest hingamisteede ravimitest, mida kasutatakse (nt bronhodilataatorid).
Protseduur
  • Patsient istub sirgelt ja paigaldab suu ümber ühekordse suupiste, et tagada tihe ühendus.
  • Ta peab hoidma põski kergelt kätega, et vähendada õhu lekket.
  • Juhendaja palub patsiendil hingata normaalselt ja rahulikult umbes 30-60 sekundit, samal ajal kui seade registreerib vibratsioone.
  • Mõõtmine korratakse tavaliselt mitu korda, et tagada tulemuste usaldusväärsus.
Obstruktiivsed hingamisteede haigused
  • Astma (eriti kontrollimata astma või bronhospasm).
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
  • Bronhiektaasid või krooniline bronhiit.
  • Hingamisteede stenoos või kokkutõmblused.
Muud tegurid
  • Äge bronhiit või hingamisteede põletik.
  • Allergiline reaktsioon või ärritus (nt tolm, suits).
  • Hingamisteede paisumine vedeliku kogunemise tõttu (nt südamepuudulikkus).
Restriktiivsed kopsuhäired
  • Kopsukoe fibroos (nt idiopaatiline kopsufibroos).
  • Pleuraergus või pleurapaksenemine.
  • Rindkere deformatsioonid (nt kühosis).
Muud põhjused
  • Mõned neuromuskulaarsed haigused, mis piiravad hingamismusklite tööd.
  • Raske kopsuemfüseem (võib esineda paradoksaalselt madalat takistust kopsude ülepinge tõttu).
Diagnostika
  • Kroonilise köha või lämbumistunde hindamine.
  • Hingamispuudulikkuse sümptomite põhjuste selgitamine.
  • Astma või KOK kahtlus ning nende eristamine.
  • Hingamisteede obstruktsiooni tuvastamine operatsioonieelsel perioodil.
Jälgimine ja ravi
  • Astma või KOK ravi efektiivsuse hindamine.
  • Hingamisteede reaktsiooni jälgimine allergenide või ärritajate suhtes.
  • Patsientide, kellel on raskusi spiroomeetriaga, hingamisfunktsiooni regulaarne kontroll.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Pulmonoloog (kopsuarst)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Lastearst või perearst
  • Anestesioloog (operatsioonieelsel hindamisel)