Hemoglobiini elektroforees

Kvantitatiivne · %

Näitaja kohta

Hemoglobiini elektroforees on laboratoorselt tehtav uuring, mille abil maaratakse erinevate hemoglobiinitupide (sealhulgas normaalse hemoglobiini A, A2, F ja erinevate haigustega seotud haemoglobiinide nagu hemoglobiin S vms) suhtelist sisaldust veres. See on oluline meetod hemoglobiinopaatia, näiteks siikkuluse ja talasseemia diagnostil. Uuringu tulemus aitab kinnitada voi välistada kahtlustatavaid hemoglobiinihaireid ja valida adekvaatse ravistrateegia.

Funktsioon
  • Hemoglobiinide kvalitatiivne ja poolkvantitatiivne analuus
  • Anomaalsete hemoglobiinide (nagu HbS, HbC, HbE) tuvastamine
  • Normaalsete hemoglobiinifraktsioonide (HbA, HbA2, HbF) protsendilise sisalduse maaramine
Pohimote
  • Elektroforeesi meetod, mis eraldab proteiine nende molekulmassi ja laengu alusel
  • Kasutatakse kapillaarse elektroforeesi või kõrge lahutusvõimega vedelikkromatograafia (HPLC) meetodeid
  • Vereproov (tavaliselt venoosne veri) EDTA torus
Protseduur
  • Patsiendilt votakse venoosse veri, tavaliselt kumera sõrme piirkonnast või kue alt.
  • Veri kogutakse EDTA sisaldavasse toru, et vältida hüübimist.
  • Proov saadetakse laboratooriumisse, kus vere punased verelibled lüüsitakse, et vabastada hemoglobiin.
  • Hemoglobiinilahus asetatakse spetsiaalsele kandjale (nagu agarosa või tselluloaetaat) ja sellele rakendatakse elektrivälja.
  • Erinevad hemoglobiinitupid liiguvad erineva kiirusega, moodustades spetsiifilised ribad.
  • Ribad visualiseeritakse ja nende intensiivsust analuusitakse, et maarata iga fraktsiooni protsentuaalne osakaal.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja (ei ole vaja olla tuhi).
  • Soovitatav on konsulteerida arstiga voimalike ravimite moju osas, kuigi enamik ravimeid tulemusi ei mojuta.
  • Rasestuse voi vereuletsendi ajal tehtud uuring võib nõuda eritõlgendust.
Anomaalsete hemoglobiinide tuvastamine
  • Hemoglobiin S (HbS) olemasolu viitab siikkuluse kandjale või haigusele.
  • Hemoglobiin C (HbC) seostub HbC haigusega, mis pohjustab kerget kuni keskmise astme hemolüütilist anemiat.
  • Hemoglobiin E (HbE) on levinud Kagu-Aasias ja seostub kerge talasseemiaga.
  • Teised haruldasemad variandid (nagu HbD, HbO-Arab).
Normaalsete fraktsioonide muutused
  • HbA2 tase ulatus 3,5-7,0% on talasseemia kandja tunnus.
  • HbF (lootehemoglobiin) taseme tous (>2% taisvanutel) võib viidata talasseemiale, siikkulusele voi teatud mielodusplastilistele haigustele.
  • HbA (valdav taisvanu hemoglobiin) võib olla vahendatud talasseemia või muude hemoglobiinopaatia puhul.
Kliinilised seisundid
  • Kroonilise või seletamatu hemolüütilise anemia diagnoosimine
  • Siikkuluse või talasseemia kahtlus (nagu valu, luuvalu muutused, spleenomeegalia)
  • Perekonnaanamneesis hemoglobiinopaatia
  • Raseduse ajal riskiruhma kuuluvatel naistel (nagu Kagu-Aasia, Aafrika, Vahemere piirkonna paritolijad)
  • Uute vastsündinute siikkuluse labiuuringu (neonataalne skriining) kinnitav uuring
Konsulteerida spetsialistidega
  • Hematoloog - hemoglobiinopaatia ja anemiate ekspert
  • Perearst või sisemeditsiini eriarst - esmane hindamine ja suunamine
  • Geneetik - pärilikkuse nouandmine hemoglobiinihaiguste puhul
  • Raseduskaitsja (günekoloog) - riskianalüüs raseduse ajal