Glüoksal

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Glüoksali normid

Üldine

Täpsed normväärtused sõltuvad labori meetodist. Üldjuhul loetakse glüoksali füsioloogiline kontsentratsioon seerumis alla 500 nM/L.

Mehed

Meestel võib olla veidi kõrgemad väärtused seoses suurema lihasmassiga ja metabolismiga.

Naised

Naistel võivad väärtused olla madalamad, kuid raseduse ja menopausi ajal võib tase tõusta.

Näitaja kohta

Glüoksal on looduslikult esinev orgaaniline ühend, mis tekeb organismis glükoosi ja lipiidide lagunemisel. See kuulub reaktiivsete aldehüüdide (RAGE) rühma ja on seotud põletikuliste protsesside ning krooniliste haiguste, näiteks diabeedi ja ateroskleroosi patogeneesiga. Glüoksali taseme mõõtmine võib olla kasulik keha oksidatiivse stressi ja glükatsiooniprotsesside hindamisel.

Mis on glüoksal?

Funktsioon ja päritolu

Glüoksal on endogeense päritolaga reaktiivne dialdehüüd.
See on glükoosi autooksüdatsiooni ja lipiidide peroksüdatsiooni kõrvalprodukt.
Tal on oluline roll keemilistes sidumisprotsessides (nt eelistatud substraat AGES-i moodustumisel).
Põhilised tekkemehhanismid on suhkru metabolismi häired ja oksidatiivne stress.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Analüüsiks võetakse veenist veri tühjas kõhus.
Kasutatakse spetsiaalseid meetodeid, näiteks kõrge efektiivsusega vedikukromatograafia (HPLC) või gaasikromatograafia mass-spektromeetriaga (GC-MS).
Proovi stabiliseerimine on oluline, kuna glüoksal on ebastabiilne ühend.

Ettevalmistus

Vaja on 8-12 tundi pikka nälgimist enne verevõttu.
Tuleb vältida suitsetamist ja intensiivset füüsilist koormust proovivõtu eel.
Mõned ravimid võivad tulemust mõjutada, seega tuleb arstile teatada kõigist sissetarvitatavatest preparaatidest.

Kõrge glüoksali tase (põhjused)

Metabloilsed häired

Pikaajaline või halvasti kontrollitud diabeet (eriti tüüp 2 diabeet).
Insuliinresistentsus ja metaboolne sündroom.
Rasvumine, mis soodustab põletikulist olekut.

Muud haigused ja seisundid

Neerupuudulikkus, kuna glüoksali eritumine võib olla vähenenud.
Kroonilised maksahaigused.
Kardiovaskulaarsed haigused (nt ateroskleroos).

Eluviis ja keskkond

Toitumine, mis on rikas edasitöödeldud toitudest ja grillitud lihast.
Pikaajaline alkoholi tarvitamine.
Krooniline stress ja unepuudus.

Madal glüoksali tase

Võimalikud põhjused

Tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis on vähe töödeldud.
Regulaarne füüsiline aktiivsus, mis parandab glükoosi kasutamist.
Mõned uuringud näitavad, et antioksüdantiderohked toidud võivad glüoksali taset alandada.
Põhiline tähelepanu on siiski kõrgete väärtuste selgitamisel, kuna liiga madalad väärtused on haruldased ja tavaliselt kliiniliselt olulised.

Indikatsioonid: millal glüoksali analüüs vajalik?

Kliinilised olukorrad