Fluorestseruvad AGE-d

Kvantitatiivne · AU/mL

Normaalsed väärtused

Fluorestseruvad AGE-d normid

Üldine

Täpsed väärtused sõltuvad kasutatavast analüüsimeetodist ja laborist. Üldiselt loetakse tervislike täiskasvanute viitväärtuste vahemikuks: 1.0–2.5 U/mL (või samaväärsed ühikud).

Mehed

Viitväärtused meestel võivad olla veidi kõrgemad tänu suuremale lihasmassile: 1.2–2.8 U/mL.

Naised

Naistel on viitväärtused sarnased üldisele vahemikule: 1.0–2.5 U/mL.

Näitaja kohta

Fluorestseruvad AGE-d (Advanced Glycation End-products) on spetsiifilised biomarkerid, mis tekivad valkude ja suhkrute mitteentsümaatilise reaktsiooni tulemusena. Nende kontsentratsiooni mõõtmine veres või kudedes aitab hinnata keha glükoseerimisastet, oksidatiivset stressi ja seotud krooniliste haiguste, nagu diabeet, riski.

Mis on fluorestseruvad AGE-d?

Funktsioon ja tähtsus

Fluorestseruvad AGE-d on glükoseerimise lõppproduktid, mis tekivad suhkru ja valgu molekulide püsival ühinemisel.
Nad on biomarkerid, mis peegeldavad pikemaajalist glükeemiarežiimi ja metaboolsest stressist tingitud kahjustusi.
Nende kogunemine kudedes võib soodustada põletikku ja elundkahjustusi.

Tekkepõhjused

Põhjustajaks on kõrge veresuhkru tase, nagu diabeedi korral.
Mõjutavad tegurid hõlmavad ka toitumist (nt kuumtöödeldud toidud), suitsetamist ja vananemist.
Need ühendid on fluorestseruvad, mis võimaldab neid spetsiaalsete meetoditega tuvastada.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Enamasti võetakse uuringuks veriproov veenist. Harvemini kasutatakse koe- või uriiniproovi.
Fluorestseruvate AGE-de taset määratakse spetsiaalsete fluoromeetriliste, immunokeemiliste või kromatograafiliste meetoditega laboris.

Ettevalmistus

Veriproovi andmisel on vajalik 8–12 tundi paastuda.
Tuleb vältida rasvase toidu ja alkoholi tarbimist 24 tundi enne proovivõttu.
Arstile tuleb teatada võetavatest ravimitest.

Kõrgenenud fluorestseruvad AGE-d (põhjused)

Peamised meditsiinilised põhjused

Diabeet (eriti halvasti kontrollitud glükeemia)
Neerupuudulikkus (renaalne ebaõnnestumine)
Metaboolse sündroomi komponendid
Kardiovaskulaarhaigused (ateroskleroos)

Elustiili ja keskkonnategurid

Toitumine, mis on rikas kõrge AGE-sisaldusega toitudes (grillitud, praetud, köetud)
Tobakasuitsetamine
Liigne alkoholitarbimine
Pikaajaline füüsiline passiivsus

Madalad fluorestseruvad AGE-d (põhjused)

Tervislikud ja elustiilitegurid

Pikaajaline hea glükeemiakontroll ja tervislik toitumine
Toitumine, mis sisaldab palju värskeid puuvilju, köögivilju ja tervislikke valke
Regulaarne füüsiline aktiivsus
Mitte suitsetamine

Muu

Mõned uuringud võivad näidata madalamaid väärtusi nooremate või vähese metaboolse koormusega inimeste puhul.

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kliinilised olukorrad

Diabeedi tüsistuste (nt nefropaatia, neuropaatia) riski ja progressiooni hindamine.
Metaboolse sündroomi või insuliinresistentsuse sügavama analüüsi jaoks.
Krooniliste neeruhaiguste patsientide seire.
Ravitoimivuse hindamine diabeedi või muude AGE-dega seotud seisundite korral.

Spetsialistid