Uriinitsütoloogiline uuring
Uriinitsütoloogiline uuring on diagnostiline protseduur, mille käigus analüüsitakse uriiniproovi mikroskoopiliselt ebatüüpiliste või vähirakkude olemasolu suhtes. See on oluline meetod kuseteede, eelkõige põie vähieelsete seisundite ja vähktõve varaseks tuvastamiseks. Uuring on väheinvasiivne ja võimaldab hinnata kudedefekte raku tasemel.
- Põhi- ja kuseteede (neerud, ureterid, põis, urethra) ebasoodsate rakkude tuvastamine.
- Eelkõige põievähki kahtlustavate sümptomite või riskitegurite korral.
- Vähirakkude olemasolu, astme ja tüübi hindamine.
- Pärast põievähi ravi tulemuste jälgimine.
- Kogutakse uriiniproov (tavaliselt hommikune uriin või spetsiaalse meetodiga).
- Proov puhastatakse ja kontsentreeritakse, et rakud slaidile kinnitada.
- Valmistatakse mikropreparaat, mida värvitakse (nt Papanicolaou meetodil).
- Kogenud tsütoloog (patoloog) hindab preparaati mikroskoobi all rakkude morfoloogiat.
- Ideaalselt kogutakse hommikune uriiniproov (keskmine voog).
- Soovitatav on vältida intensiivset füüsilist koormust uuringu eelõhtul.
- Naistel soovitatakse vältida uuringut menstruatsiooni ajal.
- Mõnikord võib arst soovida proovi kogumist spetsiaalse tsüstoskoopia või kateteriga.
- Patsient kogub uriini steriilsesse anumasse.
- Proov saadetakse kiiresti laborisse analüüsiks (lagunemise vältimiseks).
- Laboris tehakse proovist tsentreerimine ja/või filtreerimine.
- Saadud materjal viiakse slaidile, kuivatatakse ja värvitakse.
- Patoloog analüüsib ja koostab arstile suunatud aruande.
- Põie, neerukausi või uretri vähirakud (uroteliaalne kartsinoom).
- Vähieelsed muutused (düsplaasia) kuseteede limaskestal.
- Põletikulised muutused (tsüstiit, neerupõletik) võivad põhjustada reageerivaid rakumuutusi, mis võivad olla kahtlustavad.
- Mõned viirused (nt papilloomiviirus) või pikaajaline ärritus (nt krooniline tsüstiit, lubjakividega kokkupuude).
- Varajane raviks vajavate seisundite tuvastamine võib olla päästev.
- Vere (hematuria) või vererakkude (mikrohematuria) esinemine uriinis ilma selge põhjuseta.
- Krooniline kuseteede infektsioon, mis ei reageeri ravile.
- Põievähi sümptomid: sagedane kusihäire, valulik urineerimine, alapäävalu.
- Patsiendid, kel on suurenenud risk põievähi tekkeks (nt pikaajaline suitsetamine, teatud keemiliste ainete kokkupuue, varasem põievähk).
- Pärast põievähi ravi või operatsiooni tulemuste jälgimine (järelvalve).
- Uroloog - spetsialiseerub kuseteede haiguste diagnostikale ja ravile.
- Onkoloog - hindab vähikahtluse korral ja koostab ravikava.
- Patoloog - teostab mikroskoobilise analüüsi ja annab lõpliku diagnostilise hinnangu.
- Perearst või sisehaiguste eriarst - saadab esmase kahtluse korral edasi uroloogile.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!