akantotsüüdid

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

Akantotsüüdide normid
Üldine
Tervetel inimestel puuduvad akantotsüüdid täielikult või on neid alla 0,5% kõikidest punaverelibledest.
Mehed
Sama kui üldine norm – puudumine või alla 0,5%.
Naised
Sama kui üldine norm – puudumine või alla 0,5%.

Näitaja kohta

Akantotsüüdid ehk akenalised punaverelibled on deformeerunud erütrotsüüdid, millel on palju ogalisi välja kasve. Nende olemasolu veres on patoloogiline leid, mis võib viidata mitmetele tõsistele haigustele, näiteks maksakahjustustele või pärilikele verehaigustele. Akantotsüütide analüüs on osa vere ülduurimist või veresoomuste uurimist.

Funktsioon ja päritolu
  • Akantotsüüdid on deformeerunud punaverelibled, mis on kaotanud oma normaalse ketasse kuju.
  • Nende iseloomulik ogaline välimus tuleneb veresoomuste lipiidkoosseisu muutustest.
  • Need ei täida normaalselt hapniku transportimise ülesannet ja võivad kiiremini hävida.
Kliiniline tähtsus
  • Tavaises veres ei esine akantotsüüte või on neid äärmiselt vähe.
  • Nende tuvastamine on oluline diagnostiline marker, mis aitab tuvastada aluseks olevat haigust.
Ettevalmistus
  • Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt eelnevat paastumist), kui arst ei ole teisiti näinud.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist tarvitatavatest ravimitest.
Protseduur
  • Vereproov võetakse tavaliselt küünarsoonist.
  • Veri pannakse spetsiaalsesse torukesse, mis sisaldab antikoagulanti.
  • Valmistatakse vereväljatõmmis, mida vaadeldakse mikroskoobiga, et hinnata punavereliblede kuju ja lugeda akantotsüütide protsenti.
  • Uuringu võib teha ka automatiseeritud veresorteerijaga (hematoloogiaanalüsaator).
Maksahaigused
  • Rasvamaks (nt alkoholi- või mittealkoholi-rasvamaks)
  • Maksatsirroos
  • Maksaimpuulsus
Pärilikud vere- ja ainevahetushaigused
  • Abetalipoproteineemia (Bassen-Kornzweigi sündroom)
  • Mcleodi sündroom
  • Huntingtoni haiguse sarnane neuroakantotsütoos
Muud põhjused
  • Pikaajaline toitumuspuudus (nt anoreksia)
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Pärast mao-päkkopõletiku operatsiooni
  • Mõned autoimmuunhaigused
Kliinilised sümptomid
  • Neuroloogilised häired (näiteks lihasehikudus, koordinatsioonihäired)
  • Kollatuss (nt maksakahjustuse korral)
  • Tõendamatu aneemia või hemolüüs
Kahtlus konkreetsete haiguste järgi
  • Rasked maksahaigused
  • Kahtlus pärilike lipiidide ainevahetushaiguste (nt abetalipoproteineemia) suhtes
Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist)
  • Gastroenteroloog (seedetrakti- ja maksahaiguste spetsialist)
  • Neuroloog (närvisüsteemi haiguste spetsialist)
  • Perearst või sisehaiguste arst