Lümfisõlmed

Kirjeldus

Lümfisõlmed on väikesed, ovaalsed või ümarad elundid, mis on hajutatud kogu kehasse ja moodustavad olulise osa immuunsüsteemist. Need toimivad filtritena, mis püüavad kinni ja hävitavad nakkusagente (nagu viirused ja bakterid) ning võõrkehi. Tavaliselt on lümfisõlmed peaaegu tajutud või kerge puudutamisega tundetavad, kuid nende suurenemine või valulikkus võib olla märk kehas toimuvast protsessist.

Lümfisõlmed on väikesed limaskestaga kaetud struktuurid, mis paiknevad lümfivõrgustikus. Need on immuunsüsteemi „kontrollpunktid“, kus lümf (vedelik, mis voolab läbi koe) puhastatakse. Lümfisõlmedes asuvad valged verelibled (lümfotsüüdid), mis tuvastavad ja ründavad infektsioone, pahaloomulisi rakke või muid võõrkehi. Kui keha võitleb infektsiooni või põletikuga, võivad lümfisõlmed aktiveeruda, suureneda ja muutuda valusaks, kuna lümfotsüüde koguneb rohkem ja nad paljunevad. See on tavaline kaitsevastus. Lümfisõlmed asuvad tihedamalt kaelal, kaenlaalustes ja puusades, kuid leidub neid ka rindkeres, kõhus ja muudes piirkondades.

Sagedased ja enamasti ohutud põhjused
  • Ägedad viirusinfektsioonid (näiteks külmetushaigus, gripp, Epstein-Barri viirus (mononukleoos), HIV algstaadium)
  • Bakteriaalsed infektsioonid (näiteks kurgumandlite põletik, kõrva- või naha infektsioon, hambahaigused)
  • Väikesed vigastused või põletikud infektsiooni läheduses (näiteks haav, mädapõdev lööve)
  • Mõned vaktsiinid (näiteks COVID-19 vaktsiin, mis võib põhjustada kaenlaaluse lümfisõlmede suurenemist)
  • Tavalised lastel esinevad infektsioonid, mis aktiveerivad immuunsüsteemi
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Kroonilised infektsioonid (näiteks tuberkuloos, mõned suguelundite infektsioonid nagu süüfilis)
  • Autoimmuunhaigused (näiteks reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus), kus immuunsüsteem ründab enda kudesid
  • Vähkkasvajad: kas primaarsed lümfisõlmede vähid (nt Hodgkini ja mitte-Hodgkini lümfoom) või metastaasid teiste organite pahaloomulistest kasvajatest (nt rinnas-, kopsu- või soolevähk)
  • Mõned ravimid (harva võivad mõned ravimid, nagu fenytoiin, põhjustada lümfisõlmede suurenemist)
  • Süsteemsed põletikulised haigused (näiteks sarkoidoos)

Kui lümfisõlmed on suurenenud kerge infektsiooni tõttu, võivad järgmised meetodid leevendada ebamugavust ja aidata taastumisel:

1. Puhka: Puhka piisavalt, et immuunsüsteem saaks infektsiooniga tõhusalt võidelda.

2. Soodustavad kompressid: Rakenda sooja ja niiske kompressi (näiteks sooja veega märg rätik) suurenenud lümfisõlme piirkonda 10-15 minutiks mitu korda päevas, et leevendada valu ja soodustada vereringet.

3. Valuvaigistid: Vaba müügil olevad valu- ja põletikuvastased ravimid, nagu ibuprofeen või paratsetamool, võivad aidata valulikkust ja põletikku vähendada. Enne kasutamist järgige pakendi juhiseid või konsulteerige apteekriga, eriti kui teil on teisi tervisehäireid või te kasutate muid ravimeid.

4. Piira füüsilist survet: Vältige suurenenud lümfisõlme massaaži või tugevat survet, see võib olla kahjulik.

5. Joo piisavalt vedelikku: Hüdratatsioon toetab keha lümfisüsteemi ja aitab võidelda infektsiooniga.

Kui sümptomid ei parane mõne päeva jooksul või halvenevad, on oluline pöörduda arsti poole.

Kiire meditsiinilise abi vajavad olukorrad (pöörduge EMO poole):
  • Lümfisõlmed on suurenenud väga kiiresti (mõne tunni või päeva jooksul) ja on väga valusad.
  • Suurenenud lümfisõlmega kaasneb kõrge palavik (üle 39°C), väga halb enesetunne või õhupuudus.
  • Lümfisõlm on kõva, liimunud ümbritseva kudemega ega liigu nahal all, see võib olla märk tõsisemast protsessist.
  • Kaasneb naha tugev punetus või triipude teke suurenenud lümfisõlmest väljuvana, mis võib viidata lümfipõletikule.
Põhjaliku arsti konsultatsiooni vajavad sümptomid (pöörduge perearsti või spetsialisti poole plaanipäraselt):
  • Lümfisõlmed on suurenenud ilma ilmselge põhjuseta (nt külmetushaigus) ja ei vähene 2-4 nädala jooksul.
  • Lümfisõlmed jätkavad aeglaset kasvu või muutuvad üha suuremaks.
  • Suurenenud lümfisõlme läbimõõt on üle 2 cm ja see on valutu ning kõva.
  • Kaasnevad muud sümptomid nagu pidev väsimus, öine higistamine, kaalulangus ilma põhjuseta või püsiv palavik.
  • Suurenenud lümfisõlmed esinevad mitmes kehapiirkonnas (nt nii kaelal, kaenlaalustes kui ka puusades).
  • Tekib kõhu- või rinnapiirkonna lümfisõlmede suurenemine, mis võib olla seotud siseorganite probleemidega.