Krambihoold
Kirjeldus
Krambihoold on äkiline, valulik ja sageli valus säärelihaste kokkutõmme või kramp.
Krambihoold on säärelihastes (tavaliselt kõhre- või väheseinalihastes) esinev äkiline ja valulik kokkutõmme. See on neuromuskulaarne reaktsioon, mille puhul lihaskiud tõmbuvad tugevalt kokku ja ei lõdvestu kohe. Krambid võivad kesta mõnest sekundist kuni mitme minutini ja jätta tunde lihaste valulikkust või tundlikkust. Need tekivad sageli puhkeolekus, eriti öösel, või füüsilise koormuse ajal. Protsess on seotud närviseadme signaalidega lihastele, mis põhjustavad liiga intensiivset ja pikaajalist kokkutõmmet.
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus organismis)
- Elektroliitide tasakaalutus (eriti magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi puudus)
- Lihaste väsimus või liigne pingutus (nt uus või intensiivne treening)
- Pikaajaline ebaloomulik kehaasend (nt istumine või seismine)
- Rasedus (muutused verevarustuses ja elektroliitide tasemes)
- Vanus (lihastooni ja vereringe muutused)
- Perifeersed neuropaatiad (närvikahjustused, näiteks diabeedi korral)
- Veresoonte haigused (nt perifeerne arteriaalne haigus, mis piirab verevarustust jäsemetele)
- Mõned ravimid (nt diureetikud, statiinid, mõned astmaravimid)
- Krooniline neerupuudulikkus
- Kilpnäärme talitlushäired
- Mootorneuroni haigused (harva)
1. Välja venitamine: Kui kramp algab, proovige säärt ja jalatalda õrnalt venitada. Tõmmake varbad enda poole, et venitada kõhrelihast. Võite ka püsti tõusta ja kõndida aeglaselt. 2. Massaaž ja soojus: Pehmelt massaažige krampi põdevat ala. Võite kasutada sooja vannitõmmist või küttepadu (mähitud rätikusse), et lihaseid lõdvestada. 3. Hüdratatsioon: Joo piisavalt vett läbi päeva, eriti enne ja pärast füüsilist tegevust. 4. Toitumine: Veenduge, et teie toitumises oleks piisavalt magneesiumi (rohelised lehtköögiviljad, pähklid, kaerahelbed), kaaliumi (banaanid, kartulid) ja kaltsiumi (piimatooted). 5. Regulaarne ja mõõdukas liikumine: Korrapärane kerge venitamine, eriti enne magamaminekut, võib aidata öökrampe ennetada. Vältige järsku liigset pingutust, kui olete harjumatu.
- Krambid on väga sagedased, tugevad ja takistavad igapäevast elu või und.
- Krambid ei lahti pärast lihtsaid kodus tehtavaid abinõusid (venitamine, massaaž).
- Säärel on lisaks krambidele märgatav turse, punetus või kuumus (võib viidata tromboosile).
- Krampidega kaasneb jäseme nõrkus, tuimus või liigutuste koordinatsioonihäire.
- Teil on diabeet, neeru- või kilpnäärmehaigused ning krambid on uus või halvenev sümptom.
- Kodused meetodid ei anna piisavat leevendust.
- Kahtlete, et põhjuseks võivad olla teie tarvitatavad ravimid.
- Krambid on alanud peale uue ravimi võtmist.
- Teil on pidev mure sümptomi pärast.