Väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL)

Kvantitatiivne · mg/dL

Normaalsed väärtused

Väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL) normid

Üldine

Soovitatav väärtus: alla 0,8 mmol/L (või alla 30 mg/dL). Kõrgemad väärtused viitavad suurenenud kardiovaskulaarsele riskile.

Mehed

Meestel soovitatakse hoida sdLDL taset alla 0,8 mmol/L. Väärtused üle selle võivad suurendada ateroskleroosi ohtu.

Naised

Naistel on soovitus samuti alla 0,8 mmol/L. Erinevused võivad esineda menopausi järel, kui risk võib suureneda.

Näitaja kohta

Väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL) on LDL-kolesteroli alamfraktsioon, mida peetakse eriti aterogenseks ja ohtlikumaks kardiovaskulaarsete haiguste kujunemisele. Need osakesed on väiksemad ja tihedamad kui tavalised LDL-osakes ning suurendavad oluliselt ateroskleroosi riski. SdLDL taseme määramine võib anda täpsema ülevaate südame-veresoonkonna tervise kohta kui üldine LDL-kolesterooli tase.

Mis on väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL)?

Põhiandmed

Väikesed tihedad LDL-osaked (sdLDL) on LDL-kolesteroli alamfraktsioon, mis on väiksema läbimõõduga ja suurema tihedusega kui tavalised LDL-osakes.
Neid peetakse aterogeensemateks, kuna nad tungivad kergemini arterite seinadesse ja on vastupidavamad lagunemisele.
Kõrge sdLDL tase on seotud suurenenud südameinfarkti, insuldi ja teiste südame-veresoonkonna haiguste riskiga.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünarnukist.
Enne vereproovi võtmist on vaja 9–12 tundi mitte midagi süüa (öine paast). Vett võib juua.
Vereproovi analüüsitakse laboris spetsiaalsete meetoditega, nagu ultraertsentrifuugimine või elektroforees, et eraldada sdLDL teistest lipoproteiinidest.

Kõrgenenud väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL)

Peamised põhjused

Geneetilised tegurid (näiteks perekondlik hyperkolesteroleemia).
Insuliiniresistentsus, metaboolne sündroom ja tüüp 2 diabeet.
Ülekaalulisus, eriti kõhuümbermõõdu suurenemine.
Ebatervislik toitumine (rohked küllastunud rasvad, transrasvad ja rafineeritud süsivesikud).
Vähene füüsiline aktiivsus.
Tubakasuitsetamine.
Mõned kroonilised haigused, näiteks neerupuudulikkus.

Madal väikesed tihedad LDL-osakes (sdLDL)

Peamised põhjused

Tervislik toitumine (kiudainerikkad toidud, monoküllastumata rasvad, omega-3 rasvhapped).
Regulaarne füüsiline aktiivsus (nt aeroobne treening).
Kaalu langetus ja kehakaalu optimaalses vahemikus hoidmine.
Kolesterooli alandavate ravimite (nt statiinid, fibraadid) kasutamine.
Geneetilised tegurid, mis soodustavad madalamat sdLDL taset.

Indikatsioonid: millal tehakse sdLDL uuring?

Peamised indikatsioonid

Südame-veresoonkonna haiguste riski täpsem hindamine, eriti kui perekonnas on esinenud varajasi südamehaigusi.
Metaboolse sündroomi, insuliiniresistentsuse või diabeedi korral kardiovaskulaarse riski hindamiseks.
Kui üldine LDL-kolesterool on normis, kuid on kahtlus peidetud riski olemasolus (nt triglütseriidide tõus).
Ravikuuri (nagu statiinide kasutamine) efektiivsuse jälgimine.
Patsientidel, kellel on ateroskleroosi tunnused, kuid traditsioonilised riskifaktorid on piiril.

Millised arstid võivad seda uuringut tellida?