Suu mikrobiomi uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Suu mikrobiomi uuring on suuõõne mikroorganismide koosseisu täpne analüüs. See aitab hinnata suu tervist, avastada patogeenseid baktereid, seeni või viirusi ning seostada mikrofloora muutusi erinevate haigustega.

Mis on Suu mikrobiomi uuring?

Funktsioon

Suuõõne mikrofloora (bakterite, seente, viiruste) kaardistamine
Patogeenide või tasakaalupunktide tuvastamine, mis võivad põhjustada haigusi nagu parodontiit, karies või halitosis
Isikupärastatud raviplaani loomise aluseks

Meetod

Proovi (nt sülje või plaagi) võtmine suuõõnest
Laboris DNA/RNA järgmise põlvkonna sekveneerimise (NGS) teel mikroorganismide tuvastamine
Saadud andmete võrdlus teadusliku andmebaasiga

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Spetsiaalse sõeluga kogutakse sülje- või igemepiirkonna proov.
Proov asetatakse steriilsesse konteinerisse ja saadetakse laborisse.
Laboris ekstraheeritakse mikroorganismide geneetiline materjal ja tehakse sügav sekveneerimine.
Tulemused analüüsitakse ja esitatakse aruandena, mis näitab leitud mikroobide liike ja nende suhtelist osakaalu.

Ettevalmistus

Enne proovi võtmist (tavaliselt 1-2 tundi) ei tohi süüa, juua ega suitsetada.
Soovitatav on vältida suu loputamist antiseptiliste vedelikega hommikul enne uuringut.
Räägi arstiga vajadusel antibiootikumide või teiste ravimite võtmise kohta.

Mida tähendab muutunud Suu mikrobiom?

Patogeenide olemasolu

Suurenenud kogus kariesi põhjustavaid baktereid (nt Streptococcus mutans)
Parodontiiti soodustavate bakterite (nt Porphyromonas gingivalis) avastamine
Seente (nt Candida) või spiroheedi ülekaal

Mikrofloora tasakaalu häire (düsbioos)

Kasulike bakterite arvu vähenemine
Haigustekitajate liigede domineerimine
Selline olukord võib viia põletikule, haistusele ja pehmete kudede hävingule

Seos süsteemsetega

Mikrofloora muutused võivad olla seotud südame-veresoonkonna haigustega, diabeediga või reumatoidartriidiga
Võib olla immuunsüsteemi nõrkuse või pikaajalise ravimtarbimise (nt antibiootikumide) märk

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kliinilised sümptomid või seisundid

Krooniline igemepõletik (gingiviit, parodontiit), mis ei reageeri standardravile
Korduvad suuõõne kandidoosid (pärmseente infektsioonid)
Seletamatu suukuivus või halitosis (halb suulõhn)
Enne ja pärast suuremaid stomatoloogilisi proceduure (nt implantaatide paigaldamine)

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida