Sklerostiin

Kvantitatiivne · pmol/L

Normaalsed väärtused

Sklerostiini normid
Üldine
Täpsed võrdlusvahemikud sõltuvad kasutatavast analüüsimeetodist ja laborist. Ligikaudne orienteeruv vahemik täiskasvanutel on enamasti 20–50 pmol/l, kuid tulemused tuleb hinnata arsti poolt, võttes arvesse meetodit ja patsiendi kliinilist pilti.
Mehed
Meestel võivad väärtused olla mõnevõrra madalamad kui naistel (näiteks 18–45 pmol/l).
Naised
Naistel võivad väärtused olla mõnevõrra kõrgemad, eriti menopausi järel seostudes östrogeeni langusega (näiteks 25–50 pmol/l).

Näitaja kohta

Sklerostiin on luukoe rakul toodetud valk, mis mängib olulist rolli luu ainevahetuse reguleerimisel. See toimib inhibiitorina, pärsides luu moodustumist. Sklerostiini taset veres mõõdetakse luumetabolismi häirete, eriti osteoporoosi hindamiseks ja ravi jälgimiseks.

Funktsioon
  • Skeletirakkude (osteotsüütide) toodetud glikoproteiin.
  • Talub WNT-signaalrajastikku, pärsides luu moodustumist (osteogeneesi).
  • Oluline regulatiivne faktor luu remodelleerimisel (luulagunemise ja -moodustumise tasakaal).
Päritolu ja roll
  • Peamised tootjad on luus asuvad osteotsüüdid.
  • Kõrgeimad kontsentratsioonid leiduvad luukoes.
  • Vere taset mõõdetakse laboratoorselt seerumi- või plasmaproovist.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse veenist vereproov (seerumi või plasma jaoks).
  • Uuringu tegemiseks pole reeglina vaja erilist ettevalmistust (nt vastavus).
  • Proovi analüüsitakse immunokeemilise meetodiga (nt ELISA).
Kliinilised seisundid
  • Menopausiosteoporoos (östrogeenipuudus suurendab sklerostiini tootmist).
  • Vanuseosene osteoporoos.
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Mõned immuunhaigused, mis mõjutavad luud (nt revmatoidartriit).
Muud põhjused
  • Pikajaline kortikosteroidide tarvitamine.
  • Liikumispuudulikkus (nt pikaldane voodihaige olek).
  • Mõned harvad geneetilised luuhäired.
Füsioloogilised ja ravi tagajärjed
  • Osteoporoosi ravi sklerostiini vastaste preparaatidega (nt romosozumaab).
  • Mõned anaboolsed ravimid (nt parathormooni (PTH) analoogid).
  • Füüsiline aktiivsus ja koormus, mis stimuleerib luumoodustust.
Haiguslikud seisundid
  • Mõned haruldased luumetabolismi häired, millega kaasneb liigne luumoodustumine.
  • Põletikulised luuhäired eriolukordades.
Peamised näidustused
  • Osteoporoosi riski hindamine, eriti naistel menopausi järel.
  • Osteoporoosi ravi efektiivsuse jälgimine (eelne ja pärast spetsiifilist ravi, nt sklerostiini inhibiitoritega).
  • Kroonilise neerupuudulikkuse patsientidel luumetabolismi hindamine.
  • Kõrge luumurdude riskiga patsientide hindamine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Endokrinoloog (siseelundite ja hormoonide eriarst).
  • Ortopeed või reumatoloog (luu- ja liigestehaiguste eriarst).
  • Nefroloog (neeruhaiguste eriarst).
  • Perearst.