Shigella kultuur on mikroobioloogiline test, mille eesmärk on tuvastada Shigella bakterite olemasolu patsiendi väljaheites (roojast). See on peamine meetod šigelloosi, mis põhjustab kõhukinnisust ja kõrget palavikku, diagnoosimiseks. Positiivne tulemus kinnitab infektsiooni ja võimaldab alustada sihipärast antibiootikumiravi.

Funktsioon
  • Diagnoosib Shigella bakterite põhjustatud infektsiooni (shigelloos).
  • Võimaldab tuvastada täpset bakterite liiki ja määrata antibiootikumide tundlikkust.
  • Kasutatakse nii haigestunud patsientidel kui ka epideemioloogilistel uuringutel nakatumise allikate leidmiseks.
Päritolu ja olemus
  • Shigella on bakteriperekond, mis levib fekaal-oraalsel teel (reostunud toidu, vee või kontaktiga).
  • Kultuur on mikroobioloogiline meetod, kus proov viljelatakse spetsiaalsel söötmel, et bakterid kasvaksid ja neid saaks tuvastada.
  • See on kuldne standard šigelloosi diagnoosimiseks.
Protseduur
  • Proovi võtmine: Patsient kogub värske väljaheite (rooja) steriilsesse anumasse. Proov tuleb laborisse toimetada kiiresti (soovitatavalt 2 tunni jooksul).
  • Viljelmine: Laboris kantakse proov spetsiaalsele selektiivsele söötmele (nt MacConkey, XLD agar), mis soodustab Shigella kasvu.
  • Inkubeerimine: Söötmeid hoitakse termostaatis 37°C juures 24-48 tundi.
  • Identifitseerimine: Kasvavate kolooniate põhjal tehakse biokeemilised testid ja/või seroloogilised reaktsioonid Shigella liigi määramiseks.
  • Antibiootikumide tundlikkuse test: Tuvastatud bakteritele tehakse test, et määrata kõige efektiivsem antibiootikum.
Ettevalmistus
  • Enne proovi kogumist ei ole vaja erilist dieeti.
  • Oluline on vältida uriini segunemist väljaheite prooviga.
  • Proovi anum peab olema steriilne ja tihedalt suletav. Kasutage laborist saadud spetsiaalset anumat.
  • Kui patsient juba võtab antibiootikume, tuleb see märkida suunamislehele, sest see võib mõjutada tulemust.
Tähendus ja tõlgendus
  • Positiivne tulemus tähendab, et patsiendi väljaheites leidub Shigella baktereid.
  • See kinnitab aktiivset šigelloosi infektsiooni, mis põhjustab kliinilisi sümptomeid nagu kõhukinnisus, palavik, iiveldus ja kõhuvalu.
  • Tulemus võimaldab alustada sihipärast antibiootikumiravi, mis põhineb tundlikkustestil.
Võimalikud allikad ja riskigrupid
  • Nakkus reostunud toidu või joogiveega.
  • Otsene kontakt haigestunud inimesega (peres, lasteasutustes).
  • Reisimine piirkondadesse, kus shigelloos on endeemiline.
  • Lapsed, eriti kooliealised, on sagedamini nakatunud.
  • Immunnörgad isikud.
Kliinilised sümptomid
  • Vedel/kõhukinnisus, eriti kui sees on verd või lima.
  • Kõrge kehatemperatuur (palavik) koos seedetrakti sümptomitega.
  • Tugevad kõhuvalud ja tühjendamistung.
  • Kahtlus šigelloosi puhul epideemilises olukorras (nt lasteasutuse või restorani väljaheitega seotud nakkus).
Spetsialistid, kes võivad suunata
  • Perearst (Perearst) või lastearst (Lastearst) esmase diagnostika korral.
  • Nakkushaiguste eriarst (Nakkushaiguste eriarst) raskemate või korduvate juhtumite puhul.
  • Epidemioloog (Epidemioloog) nakkusallikate jälitamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

1
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!