Seerumi tsink

Kvantitatiivne · µg/dL

Normaalsed väärtused

Seerumi tsinki normid

Üldine

Tervisliku täiskasvanu normivahemik: 10–18 µmol/L (või 70–120 µg/dL).

Mehed

Samuti 10–18 µmol/L. Mõned allikad võivad näidata veidi madalamaid ülemisi piire (nt kuni 17 µmol/L).

Naised

Samuti 10–18 µmol/L. Võib olla veidi madalam kui meestel, eriti raseduse ajal või hormonaalsete muutuste korral.

Näitaja kohta

Seerumi tsink on oluline näitaja organismi tsinkbilanssi hindamiseks. Tsink on elutähtis mikroelement, mis osaleb ensüümide talitluses, immuunkaitse töös, haavade paranemisel ja rakkude jagunemisel. Selle taseme mõõtmine vere seerumis võimaldab tuvastada nii puudust kui ka liigset kogust, mis võivad põhjustada terviseprobleeme.

Mis on seerumi tsink?

Funktsioon

Elutähtis mikroelement (mineraal).
Osaleb üle 300 ensüümi koostises ja toimingus.
Toetab immuunsüsteemi, haavade paranedamist ja rakkude jagunemist.
Vajalik toitainete seedimiseks, hormoonide tootmiseks ja maitsemeelte toimimiseks.

Päritolu ja metabolism

Siseneb organismi toidu kaudu (liha, mereannid, kaunviljad, pähklid).
Seedub ja imendub peensoole (kõhna soole) osas.
Seerumis transporditakse valkudega (peamiselt albumiiniga) seotuna.
Eritub peamiselt roojaga, aga ka uriini ja higiga.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Vereproov võetakse tavaliselt küünarvarre veenist.
Kasutatakse tavalist verevõtusüsteemi (tuubik) või süstlat.
Vereproov saadetakse analüüsiks laboratooriumi, kus määratakse tsinki sisaldus seerumis (vedel osa verest).

Olulised ettevalmistused

Uuringuks tuleb tulla tühja kõhuga (öine fast) – enamasti 8–12 tundi enne verevõttu ei tohi süüa ega juua (v.a vesi).
Soovitatav on vältida raske füüsilise koormuse võtmist ja alkoholi tarbimist 24 tundi enne uuringut.
Oluline on teatada arstile kõigist tarvitatavatest ravimitest, eriti tsinkisisaldavatest toidulisanditest, sest need võivad tulemust mõjutada.

Tõstunud seerumi tsink (hüpertsinkemia)

Põhilised põhjused

Tsinkipreparaatide või toidulisandite liigtarbimine.
Tööstuslik kontakt või mürgistus tsinkiga (näiteks tsinkauru sissehingamine).
Mõned maksahaigused (näiteks alkohoolne maksakahjustus).
Mõned verehaigused (näiteks hemolüütiline aneemia).
Süstemaatne põletikuline reaktsioon (atsütiiline etapp).

Kaasnevad sümptomid

Seedehäired: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
Vaskulaarsed ja neuroloogilised sümptomid: peavalu, palavik, lihasevalu.
Vase (vask) puuduse sümptomid, kuna liigne tsink võib segada vase imendumist (anemiat, neutropeeniat).

Alanenud seerumi tsink (hüpot sinkemia)

Põhilised põhjused

Ebapiisav tsinkisaldus toidus (alatoitumus, ühepoolne toitumine).
Seedetrakti haigused, mis pärsivad imendumist (tsöliaakia, Crohn'i tõbi, peptiline haavand).
Krooniline maksakahjustus või neerupuudulikkus.
Rasedus ja rinnaga toitmine (suurenenud vajadus).
Pikaajaline alkoholi kuritarvitamine.
Geneetilised haigused (näiteks acrodermatitis enteropathica).

Kaasnevad sümptomid ja tüsistused

Nahaprobleemid: kuiv nahk, akne, poorne dermatiit, haavade aeglane paranemine.
Immuunpuudulikkus: sagened infektsioonid.
Kasvu ja arengu mahajäämus (laste puhul).
Maitsetunnete halvenemine ja lõhnatunnete vähenemine.
Alopeetsia (juuste väljalangemine).
Hüpogonadism (suguhormoonide vähenemine) ja viljatus.

Indikatsioonid: millal tehakse seerumi tsinki uuring?

Kliinilised sümptomid

Kahtlus tsinkpuuduses: iseloomulikud nahamuutused, kroonilised haavad, kasvuhäired lapsed, alopeetsia, maitsetunnete kaotus.
Kahtlus tsinkimürgistuses: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus pärast suurt tsinkikogust tarbimist.
Kroonilised seedehaigused (nt tsöliaakia, põletikulised soolehaigused).
Krooniline alkoholism või alatoitumus.
Raskesti seletatav aneemia, eriti kui ka vase tase on kahtluse all.

Arstispetsialistid