Karnitiin

Kvantitatiivne · μmol/L

Normaalsed väärtused

Karnitiini normid
Üldine
Tüüpilised vaba karnitiini normväärtused veres on 5–18 mkmol/L, kuid normivahemikud võivad laborite vahel erineda.
Mehed
Normaalsed väärtused meeste puhul võivad olla veidi kõrgemad, kuid jääda samasse üldisesse vahemikku.
Naised
Naistel võivad väärtused olla sarnased, kuid võivad mõjutada hormonaalsed muutused.

Näitaja kohta

Karnitiin on looduslikult esinev amiinohape, mis on oluline energia tootmisel keharakkudes. Seda saab keha ise sünteesida, kuid osa tuleb ka toidust. Karnitiini taset veres või uriinis mõõdetakse erinevate ainevahetushaiguste ja defitsiidi diagnoosimiseks.

Funktsioon
  • Transportib pikki rasvhappeid rakumitokondriatesse, kus neist toodetakse energiat.
  • Aitab kõrvaldada mitmeid ainevahetuse jääkprodukte.
Päritolu
  • Keha sünteesib karnitiini maksas ja neerudes lüsïinist ja metioniinist.
  • Oluline toiduallikas on punane liha, kala ja piimatooted.
Protseduur
  • Enamasti võetakse vereproov veinist, harvem uriiniproov.
  • Enamasti soovitatakse olla 8–12 tundi enne vereproovi võtmist ilma söömata (ööfasting).
  • Oluline on rääkida arstile võetavatest ravimitest ja toidulisanditest, mis võivad tulemust mõjutada.
Ainevahetushäired
  • Müokardi infarkt või muu akutne organkahjustus, mis vabastab karnitiini rakkudest.
  • Mõned haruldased pärilikud rasvhappe oksüdatsioonihäired.
Ravimid ja lisandid
  • Karnitiini lisandite pikaajaline tarbimine.
  • Mõned antiepileptikumid (näiteks valproaathape).
Muud seisundid
  • Rasedus võib põhjustada tõusnud tasemeid.
  • Krooniline neerupuudulikkus (eelneval dialüüsiga).
Pärilikud haigused
  • Primaarne süstemaatiline karnitiini defitsiit, mis takistab selle transporti rakkudesse.
  • Teatud orgaaniliste happete ainevahetushäired.
Teised haiguslikud seisundid
  • Raske maksakahjustus või tsirroos, kuna karnitiini süntees on häiritud.
  • Pikaajaline alatoitumine, range diet või malabsorptsioon (nt krooniline kõhulahtisus).
Ravimid
  • Pikemaajaline valproaathappe kasutamine võib põhjustada defitsiiti.
  • Mõned antibiootikumid (näiteks pivampitsilliin).
Kliinilised sümptomid
  • Alatooniline väsimus, lihasnõrkus või lihaste krambid.
  • Imikute puhul: letargia, toitumishäired, arengupuurutus.
  • Seisundid, mis viitavad rasvhappe oksüdatsiooni häiretele (näiteks hüpoglükeemia, maksa suurenemine).
Spetsialistid
  • Uuringu võib tellida **endokrinoloog** või **lastearst** ainevahetushaiguste kahtlusel.
  • **Perearst** või **gastroenteroloog** hindab alatoitumise, malabsorptsiooni või maksahaiguste korral.