Isofuraanid
Kvantitatiivne · ng/mg kreatinino
Normaalsed väärtused
Isofuraanid normid
Üldine
Normaalväärtused sõltuvad oluliselt labori kasutatavast analüüsimeetodist. Üldiselt peetakse normaalseks taset alla 0.15 ng/mL vereplasmas või alla 1.5 ng/mg kreatiniini uriinis. Täpsed võrdlusvahemikud on alati märgitud labori analüüsitulemuste lehel.
Mehed
Normivahemikud meestel on sarnased üldistele võrdlusväärtustele. Mõned uuringud võivad näidata veidi kõrgemaid baastasemeid intensiivse ainevahetuse tõttu.
Naised
Naistel võivad hormonaalsed muutused (nt menstruaaltsükkel, menopaus) mõningast mõju avaldada, kuid üldised normid jäävad samasse piirkonda kui meestel.
Näitaja kohta
Isofuraanid on lipidide peroksüdatsiooni produktid, mida kasutatakse keha oksidatiivse stressi olukorra hindamiseks. Nende kontsentratsioon vereanalüüsis võib näidata rakukahjustust, mis on seotud põletikuliste protsesside või krooniliste haigustega. Uuring aitab hinnata antioksüdantide tasakaalu ja oksüdatiivset kahjustust.
Funktsioon ja tähtsus
- Isofuraanid on spetsiifilised biomarkerid, mis näitavad lipidide peroksüdatsiooni astet.
- Need on stabiilsed ühendid, mis tekivad vaba radikaalide toimel mitteküllastunud rasvhapete oksüdeerumisel.
- Nende taset kasutatakse oksidatiivse stressi kvantitatiivseks hindamiseks, mis on seotud paljude haigustega.
Tekkimine ja tuvastamine
- Isofuraanid moodustuvad eelistatult omega-3 rasvhapete (nt dokosaheksaeenhappe) oksüdatsiooni käigus.
- Neid eristatakse teistest peroksüdatsiooni produktidest (nagu isoprostaanid) oma keemilise struktuuri poolest.
- Tuvastatakse spetsiaalsete meetoditega vere- või koeproovidest, näiteks gaasikromatograafia-masspektromeetria (GC-MS) abil.
Protseduur
- Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt küünarnukiveenist.
- Proovi stabiliseerimiseks ja oksüdatsiooni vältimiseks kasutatakse spetsiaalseid anumaid antioksüdantidega (nt BHT).
- Proovi analüüsitakse spetsiaalses laboris kõrge täpsusega instrumentidega (nt GC-MS või LC-MS/MS), et eristada isofuraane teistest sarnastest ühenditest.
Ettevalmistusjuhend
- Enne verivõttu on soovitatav olla 8-12 tundi toiduvaba (vett võib juua).
- Tuleks vältida rasvase toidu ja alkoholi tarbimist vähemalt 24 tundi enne uuringut, et mitte moonutada tulemusi.
- Mõned ravimid (nt mittedsteroidsed põletikuvastased ravimid, antikoagulandid) võivad mõjutada tulemusi – nende kohta tuleb arstiga eelnevalt nõu pidada.
Haiguslikud seisundid
- Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, krooniline kopsuhaigus).
- Ateroskleroos ja muud kardiovaskulaarsed haigused, kus on suurenenud oksüdatiivne stress.
- Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi).
- Maksahaigused (nt alkoholi- või mittealkoholi-induced steatohepatiit).
- Mõned vähivormid, kus on kiirenenud oksüdatiivsed protsessid.
Eluviisi ja keskkonnategurid
- Pikaajaline suitsetamine.
- Krooniline alkoholi tarbimine.
- Pikaajaline füüsiline ülekoormus ilma piisava taastumiseta.
- Keskkonnamürgistused (nt raske metallid, pestitsiidid).
- Toitumine, mis on rikas transrasvades ja vähese antioksüdantide sisuga.
Tervislikud põhjused
- Tasakaalustatud toitumine, mis on rikas antioksüdantidega (nt vitamiin C, E, polüfenoolid).
- Regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus.
- Hea üldine tervis ja efektiivne antioksüdantsüsteem.
Muud tegurid
- Mõnede toidulisandite või antioksüdantide preparaatide regulaarne tarvitamine.
- Geneetilised tegurid, mis võivad mõjutada lipidide peroksüdatsiooni astet.
Peamised meditsiinilised olukorrad
- Krooniliste põletikuliste haiguste (nt reuma, intestinaalsed põletikuhaiɡused) seireks ja ravitulemuste hindamiseks.
- Kardiovaskulaarse riski hindamiseks, eriti patsientidel, kellel on ateroskleroosi riskitegurid.
- Neurodegeneratiivsete protsesside varase tuvastamiseks või kulgemise jälgimiseks.
- Maksafunktsiooni hindamiseks alkoholi- või muul põhjusel tekkinud kahjustuse korral.
- Oksüdatiivse stressi mõju hindamiseks vähiravis (nt kemoteraapia kõrvalmõjude monitorring).
Soovitatavad spetsialistid
- Internist (sisearst) – üldise oksüdatiivse stressi hindamiseks.
- Kardioloog – südame-veresoonkonna riski hindamiseks.
- Neuroloog – neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel.
- Reumatoloog – autoimmuunhaiguste seireks.
- Gastroenteroloog või hepatoloog – maksahaiguste hindamiseks.
Seotud uuringud
Otsi näitajat
8-iso-prostaglandiin F2 alfa
Apolipoproteiin CIII isovormid
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium