Glutaredoksiin 2
Kvantitatiivne · µg/mL
Normaalsed väärtused
Glutaredoksiin 2 normid
Üldine
Täpsed normväärtused sõltuvad labori meetodist. Üldiselt võivad referentsvahemikud olla näiteks 0.8–2.5 ng/mL vereplasmas. Tulemuste hindamisel tuleb alati lähtuda konkreetse labori väljatöötatud normidest.
Mehed
Erinevused sooliselt pole selgelt määratletud, kuid võivad sõltuda hormonaalsetest teguritest.
Naised
Sarnaselt meestele, võivad naistel mõningased erinevused esineda raseduse või menopausi ajal.
Näitaja kohta
Glutaredoksiin 2 on ensüüm, mis osaleb raku oksüdatiivse stressi regulatsioonis ja kaitses. Seda proteiini uuritakse veres või kudedes, et hinnata tema taset ja seostada seda mitmete haiguste, nagu põletikulised seisundid, neurodegeneratiivsed haigused ja kasvajad, arenguga. Tase võib olla muutunud keha oksüdatiivse tasakaalu häirete korral.
Funktsioon
- Osaleb glutationi taastumises ja säilitab redokstasakaalu rakus.
- Kaitseb rakke oksüdatiivse stressi kahjulike mõjude eest.
- Reguleerib raku signaalteid ja apoptoosi (rakusurma).
Päritolu ja struktuur
- Glutaredoksiinide perekonna liige, spetsiifiline isoform (GRX2).
- Leidub mitmetes organites, sealhulgas südames, maksas ja ajus.
- Sünteesitakse raku mitokondrites ja tsütoplasmas.
Protseduur
- Enamasti analüüsitakse Glutaredoksiin 2 taset vereproovist (venoosne veri).
- Vereproov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus taset määratakse ensüümiga seotud immuunanalüüsi (ELISA) või muude biomolekulaarsete meetoditega.
- Võimalik on ka kudede biopsia põhine analüüs teatud uuringutes.
Ettevalmistus
- Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt vastuööd).
- Soovitatav on teavitada arsti võtmistest ravimitest, kuna mõned võivad mõjutada oksüdatiivset staatuset.
- Proovi võtmise aeg ei ole kriitiline, kuid järjepidevuse huvides soovitatakse sama kellaaeg.
Haigused ja patoloogilised seisundid
- Krooniline põletik (nt artriit, soolepõletik).
- Maksakahjustus (nt alkoholi- või viirusehepatiit).
- Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi).
- Mõned kasvajad, kus on suurenenud oksüdatiivne stress.
- Isheemilised haigused (nt müokardi infarkt).
Muud tegurid
- Tugev füüsiline koormus või trauma.
- Mõned ravimid või keemilised ained, mis põhjustavad oksüdatiivset stressi.
- Vanusega seotud muutused (mõnedes uuringutes).
Põhilised põhjused
- Pärilikud mutatsioonid GLUTAREDOKSIIN 2 geenis, mis vähendavad ensüümi aktiivsust.
- Mõned neuromuskulaarsed haigused, mis on seotud mitokondriaalse funktsiooni häirega.
- Rasked toitumuspuudujäägid (nt seleeni või raua puudus), mis mõjutavad ensüümi funktsiooni.
- Krooniline oksüdatiivne stress, mis võib ensüümi varusid ammendada.
Kliinilised olukorrad
- Kahtlus oksüdatiivse stressi suurenenud tasemest (nt kroonilise väsimuse, lihasenõrkusega).
- Neurodegeneratiivsete haiguste riski hindamine või kulgemise jälgimine.
- Maksahaiguste või põletikuliste protsesside seire.
- Pärilike haiguste (nt ataksia) diagnostika kontekstis.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
- Sisemeditsiiniarst või perearst (esmane hindamine).
- Neuroloog (neurodegeneratiivsete haiguste puhul).
- Endokrinoloog või gastroenteroloog (maksafunktsiooni häirete korral).
Seotud uuringud
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin