Fibrino D-domeenid

Kvantitatiivne · µg/mL

Normaalsed väärtused

Fibrino D-domeenide normid

Üldine

Tervislikul inimesel, kellel puuduvad hüübimishäired või põletikulised seisundid, on D-dimeeride tase veres tavaliselt alla 0,5 mg/L (500 ng/mL) või 0,5 µg FEU/mL. Konkreetsed normväärtused sõltuvad labori kasutatavast meetodist ja kalibreerimisest.

Mehed

Täiskasvanud meestel kehtivad üldised normväärtused.

Naised

Täiskasvanud naistel kehtivad üldised normväärtused. Raseduse ajal võib tase füsiologiliselt tõusta, eriti kolmandas trimestris, ilma et see näitaks patoloogiat.

Näitaja kohta

Fibrino D-domeenid on fibrinimolekuli struktuursed osad, mis tekivad vere hüübimise ja fibrinolüüsi (fibrini lagunemise) käigus. Nende taseme mõõtmine veres on oluline indikaator vere hüübimisprotsesside aktiivsuse hindamisel ning aitab diagnoosida ja jälgida trombootilisi seisundeid.

Mis on Fibrino D-domeenid?

Funktsioon ja tähtsus

D-domeenid on fibrinipolümeeri stabiliseeritud osad, mis vabanevad fibrinoküllase trombì lagunemisel.
Need toimivad spetsiifilise markerina, mis näitab, et organismis on toimunud nii hüübimine kui ka fibrinolüüs.
Nende kontsentratsiooni veres kasutatakse peamiselt trombose (näiteks sügava veenitromboosi või kopsuemboolia) välistamiseks.

Tekkemehhanism

D-domeenid tekivad siis, kui plasmi valk fibrinoogen muundub trombìini toimel fibriiniks ning seejärel plasmiini toimel laguneb.
Lagunemise tulemusena eraldub fibrinimolekulist terminalne D-domeen, mis sidub end D-dimeerideks või suuremateks kompleksideks.
Just D-dimeeride olemasolu veres on kliiniliselt olulisim ja kõige sagedamini mõõdetav näitaja.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Uuringuks võetakse patsiendilt veeniveri tavalises biokeemilise analüüsi torus (tavaliselt tsitraadiga).
Veriproov saadetakse laborisse, kus D-dimeeride kontsentratsiooni määratakse imunoturbidimeetrilise või immunofluorestsents meetodiga.
Tulemus on saadaval tavaliselt mõne tunni kuni ühe päeva jooksul.

Ettevalmistus

Uuring ei nõua erilist ettevalmistust. Veri võib võtta tavapäraselt.
Soovitatav on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest, sest mõned neist (nt antikoagulandid) võivad mõjutada tulemust.

Kõrge Fibrino D-domeenide tase (suurenenud D-dimeerid)

Trombootilised haigused

Sügav veenitromboos (DVT)
Kopsuemboolia
Aterotromboos (näiteks müokardi infarkt, isheemiline insult)
Dissemineeritud intravaskulaarne hüübimine (DIC)

Mittetrombootilised seisundid ja haigused

Rasedus (eriti viimases kolmandikus)
Maliigned kasvajad
Põletikulised haigused (näiteks reumatoidartriit, autoimmuunhaigused)
Infektsioonid (sh sepsis), trauma või suured operatsioonid
Maksahaigused või neerupuudulikkus
Eakas vanus (füsiologiline suurenemine)

Madal Fibrino D-domeenide tase

Põhjused

Madal D-dimeeride tase on väga haruldane ja kliiniliselt tavaliselt märkimisväärsuseta.
See võib esineda väga varajases tromboosi staadiumis või siis, kui patsient juba saab efektiivset antikoagulantravi.
Väga madalad väärtused ei ole diagnoosilise tähtsusega ja kinnitavad pigem tromboosi puudumist.

Indikatsioonid: millal tehakse Fibrino D-domeenide uuring?

Peamised kliinilised olukorrad

Kahtlus sügava veenitromboosi või kopsuemboolia korral (eriti koos kliiniliste skooringusüsteemidega nagu Wellsi kriteeriumid).
Dissemineeritud intravaskulaarse hüübimise (DIC) diagnoosimine ja jälgimine.
Trombootiliste sündroomide riski hindamine maliigsete kasvajate, põletikuliste haiguste või raseduse ajal.
Mõnede ravimite (nt trombolüütikumide) efektiivsuse hindamine.

Spetsialistid, kes uuringut tellivad