Lisa kliinik

Clostridium difficile antigeen

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Clostridium difficile antigeeni test on laboratoorselt analüüs, mille abil tuvastatakse Clostridium difficile bakteri toodetud spetsiifilisi valke (antigeene) potentsiaalse infektsiooni korral. See test on kiire ja tähtis diagnostiline vahend kõhulahtisuse põhjuse selgitamisel, eriti patsientidel, kes on hiljuti saanud antibiootikumravi või viibinud haiglas. Testi tulemus aitab tuvastada C. difficile seotud haiguse (CDI) ja alustada õigeaegset ravi.

Funktsioon
  • Antigeen on valk, mida toodab Clostridium difficile bakter ja mida inimkeha immuunsüsteem tunneb ära võõrana.
  • Antigeeni test tuvastab selle valgu olemasolu roojaproovis, mis viitab aktiivsele bakteriaalsele kasvule ja infektsioonile.
  • Test on osa diagnostilisest algoritmist, mis tavaliselt hõlmab ka toksiini A/B testi või bakterikultuuri, et kinnitada diagnoosi.
Päritolu ja tüübid
  • Clostridium difficile on grampositiivne, spooride moodustav bakter, mis on levinud keskkonnas ja inimese soolestikus.
  • Antigeeni testid tuvastavad spetsiifiliselt bakteri toodetud glutamaadi dehüdrogenaasi (GDH) valku.
  • GDH on elutähtis ensüüm kõigile C. difficile tüvedele, mistõttu test on tundlik, kuid mitte eriti spetsiifiline - see võib anda positiivse tulemuse ka sümptomiteta kandjatel.
Protseduur
  • Analüüsiks kogutakse värske roojaproov spetsiaalsesse anumassee.
  • Proov transporditakse laborisse ja töödeldakse, et eraldada antigeene.
  • Enamasti kasutatakse kiirteste, nt immunokromatograafilisi ribateste, mis annavad tulemuse 15-30 minutiga. Tulemust tõlgendab labori spetsialist või arst.
Kliiniline tähendus
  • Positiivne antigeeni test näitab, et organismis on olemas Clostridium difficile bakter.
  • See ei tõesta automaatselt haigust, sest bakterit võib esineda ka sümptomiteta kandjatel.
  • Kui antigeeni test on positiivne ja patsiendil on kliinilised sümptomid (nt kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik), tõenäolisem on C. difficile infektsioon (CDI).
Peamised põhjused
  • Aktiivne Clostridium difficile infektsioon (CDI), mis põhjustab kõhulahtisust.
  • Asümptomaatiline kandjaseisund (bakter on olemas, kuid haigus ei avaldu).
  • Hiljuti läbiviidud antibiootikumravi, mis häiris normaalfloorat ja soodustas C. difficile kasvu.
  • Pikem viibimine haiglas või hooldusasutuses, kus bakter on levinud.
Peamised põhjused testi tegemiseks
  • Uue või halveneva kõhulahtisuse tekkimine, eriti pärast antibiootikumravi (antibiootikumiga seotud kõhulahtisus).
  • Patsientidel, kes on riskirühmades: vanurid, immuunpuudulikkusega isikud, pikema haiglaravi saajad.
  • Kõhulahtisuse korral, mis kaasneb tugeva kõhuvaluga, palavikuga või verise roojaga.
  • Kõhulahtisuse korral, mis ei reageeri tavalistele ravimeetoditele.
Soovitavad spetsialistid
  • Infektsionist (infektsioonihäirete spetsialist) hindab infektsiooni riski ja määrab vajalikud testid.
  • Gastroenteroloog (seedetrakti haiguste spetsialist) analüüsib seedehäireid ja nende põhjusi.
  • Perearst või sisehaiguste arst võib esmalt tellida testi ja seejärel suunata spetsialisti juurde.

Seotud uuringud

Clostridium difficile toksiinid A ja B
complementary
Clostridium difficile DNA
confirmatory
Clostridium difficile roojade test
complementary

Seotud haigused

Clostridium difficile infektsioon 85%

Otsi näitajat