Artrograafia
Artrograafia on liigeste detailne visuaaluuring, kus kasutatakse kontrastainet ja kuvamistehnikat (nt röntgen, arvutitomograafia või magnetresonantstomograafia). See meetod võimaldab hinnata liigeseõõne struktuure, mida tavalise röntgeniga ei näe, ning on oluline vigastuste, põletikuliste ja degeneratiivsete muutuste diagnoosimisel.
- Visualiseerib liigeseõõne sisemisi struktuure (nt õõnekesta, kõhre, sidemeid).
- Võimaldab hinnata liigeseõõne terviklikkust ja tuvastada rebendeid, lõhesid või põletikke.
- Kasutatakse sageli operatsioonilise sekkumise planeerimisel või teiste uuringute täpsustamisel.
- Artrograafiat hakati laialdaselt kasutama 20. sajandi keskel koos kontrastainete ja kuvamistehnoloogia arenguga.
- Tänapäeval kombineeritakse seda sageli arvutitomograafiaga (CT-artrograafia) või magnetresonantstomograafiaga (MR-artrograafia) veel täpsemaks pildistamiseks.
- Patsient peab teatama kõikidest allergiatest, eriti joodi või kontrastainete suhtes.
- Uuringuks võib olla vaja lühikest nälgimisperioodi (nt 4-6 tundi).
- Enne protseduuri tehakse tavaliselt lihtne röntgenipilt.
- Liigese piirkonda puhastatakse ja desinfitseeritakse, seejärel antakse kohalik tuimestus.
- Õhukese nõela abil süstitakse liigeseõõnde steriilne kontrastaine (ja/või mõnikord õhk).
- Pärast kontrastaine levimist tehakse kuvamine (nt röntgen, CT või MRI).
- Protseduur kestab tavaliselt 30-60 minutit ja tehakse sageli välistegevuskliinikus.
- Liigeseõõnekesta rebend või lõhe (nt õlaliigese labrumi kahjustus).
- Kõhrekahjustused (nt kõhre lõhe või kulgemine).
- Liigesevabad kehad ("jooksikud" luu- või kõhrutükid liigeseõõnes).
- Põletikulised muutused (nt reumatoidartriit) või liigesetuberkuloos.
- Liigeselüliti sidemete kahjustused.
- Rebendid või lõhed võivad põhjustada püsivat valu, liikuse piiratumist ja ebastabiilsust.
- Kõhrekahjustused on sageli seotud degeneratiivsete muutustega (artroos) või äkkvigastustega.
- Vabad kehad võivad lukustada liigest ja põhjustada äkilist valu.
- Leiud aitavad arstil täpsustada diagnoosi ja määrata õige ravi (nt füsioteraapia, süsteravi või operatsioon).
- Selgitamata püsiv liigesvalu, mis ei reageeri tavaravile.
- Kahtlus liigeseõõnekesta rebendi või kõhrekahjustuse suhtes.
- Liigeselüliti ebastabiilsuse või korduvate väljavihastuste hindamine.
- Liigesevabade kehade või kroonilise põletiku kahtlus.
- Liigesekokkupuutepindade (nt kuulsa liigese) täpsem hindamine enne operatsiooni.
- Ortopeed (luu- ja liigesekirurg) – vigastuste ja degeneratiivsete muutuste hindamiseks.
- Reumatoloog – põletikuliste liigeshaiguste (nt reumatoidartriidi) diagnoosimiseks.
- Spordimeditsiini arst – sportlike vigastuste detailseks analüüsiks.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!