Lisa kliinik

Alfa-lipoiinhape

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Alfa-lipoiinhape normid
Üldine
Normaalne tase veres võib olenevalt laborist ja meetodist erineda, kuid enamasti jääb vahemikku 1–10 nmol/mL. Paljud laborid kasutavad ka vaba ja seotud fraktsiooni eristamist.
Mehed
Meestel võivad väärtused olla mõnevõrra madalamad kui naistel, kuid üldised normid on sarnased.
Naised
Naistel võib alfa-lipoiinhappe tase olla veidi kõrgem, eriti raseduse ajal või hormonaalsete muutuste perioodil.

Näitaja kohta

Alfa-lipoiinhape on looduslikult toimev antioksüdant, mis on oluline energia tootmiseks rakkudes. Seda kasutatakse laialdaselt meditsiinis erinevate haiguste, näiteks diabeetilise neuropaatia ja maksakahjustuste hindamisel. Selle taset mõõdetakse enamasti verest, et hinnata organismi antioksüdatiivset staatust või ravi efektiivsust.

Funktsioon
  • Toimib tugeva antioksüdandina, kaitstes rakke oksüdatiivse stressi eest.
  • Osaleb energia (ATP) tootmises raku mitokondrites.
  • Aitab taastada teisi antioksüdante, nagu C- ja E-vitamiin.
  • Võib mõjutada glükoosi metabolismi ja parandada insuliini tundlikkust.
Päritolu
  • Toimev aine sünteesitakse osaliselt inimese organismis (nt maksas).
  • Leidub looduslikult toidus, eriti maksas, südames, spinatis ja brokolis.
  • Kasutatakse laialdaselt toidulisandina ja ravimina (süstes või tabletina).
Ettevalmistus
  • Enamasti soovitatakse tulla analüüsile kõhutühjalt (8–12 tundi ei tohi süüa ega juua midagi peale vee).
  • Vältida rasvase toidu tarbimist mõned tundid enne verivõttu.
  • Teavitada arsti kõigist kasutatavatest ravimitest või toidulisanditest, sest need võivad tulemust mõjutada.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse tavaliselt vereproov veenist (näiteks küünarsoonist).
  • Proov saadetakse spetsiaalsesse laborisse, kus seda analüüsitakse vedikromatograafia või muude meetoditega.
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
Meditsiinilised põhjused
  • Maksakahjustused või maksatsirroos (maks ei suuda ainet korralikult metabolismida).
  • Diabeet või insuliinipuudulikkus.
  • Mõned neuroloogilised häired (nt Alzheimeri tõbi).
Muud tegurid
  • Kõrged annid alfa-lipoiinhappe toidulisandeid või ravi.
  • Rasvase toidu tarbimine enne verivõttu (võib põhjustada ajutist tõusu).
  • Mõned geenimuutused, mis mõjutavad aine metabolismi.
Meditsiinilised põhjused
  • Kroonilised põletikulised haigused või oksüdatiivne stress.
  • Maksafunktsiooni langus, kus aine süntees on piiratud.
  • Diabeetilised tüsistused, eriti neuropaatia.
  • Vanus – tasemed võivad langeda eakaasemate inimeste puhul.
Muud tegurid
  • Ebapiisav tarbimine toiduga, mis sisaldab alfa-lipoiinhapet.
  • Alatoitumus või vitamiinipuudulikkus (eriti B-vitamiinide puudus).
  • Pikaajaline alkoholi tarbimine või suitsetamine.
Kliinilised olukorrad
  • Diabeediga seotud kõrvalnähtude, nagu diabeetiline neuropaatia (närvikahjustus) või retinopaatia, hindamisel.
  • Kepenahaiguste või -kahjustuste (nt maksapõletik, maksarasvumine) kahtlusel.
  • Oksüdatiivse stressi või põletikuliste protsesside hindamisel krooniliste haiguste puhul.
  • Antioksüdatiivse ravi (sh alfa-lipoiinhappe manustamine) efektiivsuse kontrollimiseks.
Spetsialistid
  • Endokrinoloog (eriti diabeedi ja hormonaalsete häirete korral).
  • Neuroloog (närvikahjustuste kahtlusel).
  • Gastroentroloog või hepatoloog (maksahaiguste puhul).
  • Üldarst või perearst, kes soovib hinnata patsiendi üldist antioksüdatiivset staatust.

Seotud uuringud

Glutation
complementary
Oksüdatiivse stressi markerid
complementary
Superoksiidi dismutaas
complementary
Katalaas
complementary
Glutatiooniperoksidaas
complementary

Seotud haigused

Alkoholihepatopaatia 70% Mittealkoholi steatohepatiit (NASH) 65% Metabolismi Sündroom 60% Rasvumus (obesitas) 55% 2. tüüpi suhkurtõbi 50%

Otsi näitajat