Lisa kliinik

Verepisar silmades

Kirjeldus

Verepisar silmades (subkonjunktivaalne hemorraagia) on üsna tavaline nähtus, kus silma valgel (konjunktiival) esineb selgelt piiritletud punane laik. See tekib, kui konjunktiiva all olevad väikesed veresooned purunevad ja veri valgub kudedesse.

See ei ole tegelikult veri silma sees ega vesi. Veri asub silma valge osa ülimises kihis (konjunktiivas) ja selle all olevas sidekoes. Konjunktiiv on läbipaistev membraan, mis katab silma valget osa ja sisemist silmalaugu. Kui seal asuv väike veresoon puruneb, koguneb veri selle membraani alla, moodustades eredalt punase laigu. See ei ole valu- ega ärritusega seotud ja ei mõjuta nägemist. Laik ise on veri, mis on kogunenud, ja see imendub aja jooksul iseenesest, muutudes kollakaks või rohekaks, nagu igasugune sinikas.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Äge köha, aevastamine või okse (surverõhu järsk tõus)
  • Väike füüsiline trauma silmale (nt hõõrumine, juhuslik puudutus)
  • Raske füüsiline pingutus või raskuste tõstmine
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon), eriti kui see on kontrollimata
  • Mõned vereverdamise vastased ravimid (nt aspiriin, varfariin) võivad suurendada riski
  • Kõhupressi (nt raskete esemete tõstmisel) või väikese trauma tagajärg
Võimalikud sümptomid tõsisematest seisunditest
  • Veritsushäired või vere hüübimishäired
  • Põletikulised silmahaigused (kuigi vähem tavaline esmane sümptom)
  • Kõrge vererõhu kriis
  • Diabetes, mis võib kahjustada veresooni
  • Konjunktiviidi (silmapõletiku) raskemad vormid (harvem)

Enamik veresilmi lahkub iseseisvalt 1-2 nädalaga. Võid järgida neid samme:

1. Puhka silmi. Välti rasket füüsilist pingutust, väldi silmade hõõrumist.

2. Kasuta kunstlikke pisaraid. Need võivad leevendada kuivustunnet või kerget ärritust, kuigi need ei kiirenda vere imendumist.

3. Kontrolli oma vererõhku. Kui sul on hüpertensioon, jälgi seda regulaarselt.

4. Kaitse silmi. Välti traumati olukordi, kui võimalik.

5. Oota kannatlikult. Laik muutub järk-järgult värvi (kollakaks/rohekaks) ja kaob ise. Mitte proovida seda mingite tilgutitega "pühkida". Vere imendumise kiirust ei saa mõjutada.

KIIRESEISUNDI märgid (võta ühendust arstiga või kiirabiga):
  • Verepisar **ilmneb pärast tõsist peatraumat** (näiteks kukkumist, õnnetust).
  • Silmades on veritsusega kaasas **valulik silmavalge paisumine**.
  • Kaasneb **äge valu**, **nägemise järsk halvenemine** või **valgustundlikkuse tugev suurenemine**.
  • Veresilm tekib **mõlemas silmas korraga** ilma selge põhjuseta.
  • Sul on **korduvad veresilmad**, eriti kui sul on teada **vere hüübimishäire** või **kõrge vererõhk**.
Planeeritud arstikülastuse põhjused (peaegu järgmistel päevadel):
  • Verepisar **ei kao 2 nädala jooksul** või muutub suuremaks.
  • Kaasneb **mõõdukas valu**, **põletik** (puna, turse) või **eritis** silmast.
  • Sul on korduvad veresilmad ja sul on **diabetes** või **hüpertensioon**.
  • Oled **mures** oma seisundi pärast.

Otsi sümptomit

Seotud sümptomeid ei ole.