Vere köhima
Kirjeldus
Vere köhima on sümptom, mille korral köha ajal eritub verd või verd sisaldavat lima. See võib esineda väikeste tilkadena kuni märkimisväärse verejookseni. Kuigi vere köhimine võib tekitada hirmu, ei pruugi see alati tähendada eluohtlikku seisundit, kuid nõuab kindlasti arsti hindamist, sest võib olla märk tõsisest hingamisteede või kopsuhaigusest.
Vere köhima (hemoptüüs) tähendab verd sisaldava lima või puhast vere väljutamist köha ajal. See veri pärineb tavaliselt hingamisteedest – kopsudest, bronkidest, kõrist või kurgust. Füsioloogiliselt tekib see siis, kui põletik, kahjustus, kasvaja või muu patoloogiline seisund hingamisteedes põhjustab seal asuvate veresoonte purunemist. Köha tugev surve võib seda protsessi soodustada. Oluline on eristada hemoptüüsi hematokeesi ehk seedetraktist pärineva vere väljutamise (nt maoverejooks) erinevust, kuna need nõuavad täiesti erinevat ravi.
- Äge või krooniline bronhiit – põletik bronkides võib põhjustada väikest verejooksu, eriti sagedase ja tugeva köhaga.
- Kurgu või kõri ärritus – kuiv, kramplik köha võib kahjustada limaskesta peenikesi veresooni.
- Kopsukoe väikekahjustus – eriti intensiivne köha võib lõhustada alveoole ümbritsevaid kapillaare.
- Ninaverejooks (epistaxis) – veri võib valguda ninast kurgu ja köhitakse seejärel välja, mis võib vere köhima sarnaneda.
- Kopsupõletik (pneumonia) – bakteri- või viirusinfektsioon võib kahjustada kopsukude ja põhjustada verega seotud limaväljutist.
- Tuberkuloos – krooniline bakteriaalne infektsioon, mis sageli avaldub vere köhimisega.
- Kopsuvähk – kasvaja bronkides või kopsukoes võib põhjustada korduvat vere köhimist, mis on tihti üks esimesi sümptomeid.
- Kopsuemboolia – veresoolombi ummistus kopsuarteris, mis võib põhjustada ägedat vere köhimist ja hingamispuudulikkust.
- Kopsude kõrgvererõhktõbi (pulmonaalne hüpertensioon) – vererõhu tõus kopsuveresoontekus võib viia veresoonte purunemiseni.
- Bronhiektaasid – krooniline bronhilaienemine ja nakkused võivad põhjustada korduvat vere köhimist.
- Autoimmuunhaigused (nt Goodpasture'i sündroom, granulomatoosne polüangiit) – võivad kahjustada kopsude veresooni.
Kui esineb kerge ja lühiajaline vere köhimine (nt väikesed sooned limas), võib järgida järgmisi samme: Puhake piisavalt, eriti kui tunnete end väsinuna, et vähendada koormust hingamisteedele. Joo palju selgeid vedelikke (vesi, teed, supp), et hoida limanämed vedelad ja vähendada kurguärritust. Kasuta õhuniisutajat, eriti kuiva õhu korral, et limaskestad ei kuivaks. Vältige absoluutselt suitsetamist ja passiivset suitsutamist, sest see ärritab hingamisteid. Ärge võtge köhasurijaid (antitusiive) ilma arsti nõueta – köha on kaitse-refleks, mis aitab hingamisteedest limu eemaldada. Kui on valu, võib arsti soovitusel võtta paratsetamooli. Oluline on jälgida oma seisundit: kui sümptomid jätkuvad üle 24-48 tunni või halvenevad, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
- Suur kogus verd köha ajal (rohkem kui mõned supilusikatäied või üle 100 ml ööpäevas).
- Vere köhimine koos hingamiseraskustega, hingamispuudulikkusega, rindu pigistava valu või sinaka nahavärvusega (tsüanoos).
- Äge rinnak valu, mis võib viidata kopsuembooliale või südameprobleemile.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C), mis viitab aktiivsele infektsioonile.
- Korduv või sagedane vere köhimine, mis ei vähene või isegi suureneb.
- Šoki tunnused: äge kahvatus, külm higi, kiire ja nõrk pulss, vertigo või teadvuse muutused.
- Vere köhimine peale traumat (nt rindkere vigastus autoõnnetuses või kõrgest kukkumisest).
- Kaasnev kiire kaalulangus, öine higistamine võa pidev väsimus – need võivad olla tuberkuloosi või vähimärgid.
- Vere köhimine koos jalgade turse või südameprobleemide ajaloo korral.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.