Värinad
Kirjeldus
Värinad on spontaanne lihaste kokutamine, mida võib kaasneda külma tundega või palavikuga. See on keha loodud reaktsioon, mis aitab toota soojust või tõsta kehatemperatuuri.
Värinad on keha füsiologiline reaktsioon, mille käigus lihased kiiresti kokku tõmbuvad ja lõdvestuvad, et toota soojust. See toimub tavaliselt siis, kui kehatemperatuur langeb alla normi või kui organism võitleb infektsiooniga. Ajurikas (hüpotalamus) reageerib keha sisetemperatuuri muutustele ja käivitab värinad, et toota soojust lihaste tegevuse kaudu. Värinad on tihti märk sellest, et keha püüab end kaitsta või tasakaalustada. Need võivad olla kerged või tugevad, lühiajalised või pikaajalised, sõltuvalt põhjusest. Värinad ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis näitab aluseks olevat probleemi.
- Külm keskkond või keha läbikülmumine – keha reageerib värinatega, et toota rohkem soojust.
- Stress või ärevus – emotsionaalne pingutus võib põhjustada lihaste pinget ja värinaid.
- Väsimus ja unepuudus – keha on nõrk ja reageerib tundlikumalt.
- Kerge külmetus või gripp – viirusinfektsioonid põhjustavad tihti palavikku ja sellega kaasnevaid värinaid.
- Alkoholi või uimastite tarvitamine – eriti kui keha jahutub või toimeainete mõju lõppeb.
- Rasedus – hormonaalsed muutused võivad põhjustada värinaid ilma palavikuta.
- Kõrge palavikuga infektsioonid (nt angina, kopsupõletik, neerupõletik, viirusinfektsioonid) – keha tõstab temperatuuri võitluseks mikroobidega.
- Sepsis (vereinfektsioon) – eluohtlik seisund, mis nõuab kiiret ravi.
- Meningiit või entsefaliit (aju ja seljaaju kestade põletik) – värinad võivad kaasneda jäiga kaelaga ja valgusundimusega.
- Malaria või muud troopilised haigused – võivad põhjustada korduvaid palavikuhoode koos tugevate värinatega.
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur) – eriti diabeediga patsientidel, võib kaasneda higistamise ja segasusega.
- Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos) – ainevahetuse kiirenemine võib põhjustada värinaid ja soojundust.
- Verekahjustus, aneemia või rauapuudus – hapniku vähene transport kehas võib põhjustada värinaid.
- Põletikulised haigused nagu reumaatiline artriit või lupus.
- Vähk – mõned vähivormid võivad põhjustada värinaid kas palavikuga või ilma.
Kui teil on värinad, võite proovida järgmisi meetodeid, et leevendada sümptomeid ja aidata kehal paraneda:
1. Puhake piisavalt – vältige füüsilist pingutust ja püüdke magada rohkem. Puhkus võimaldab kehal koonduda võitlusele aluseks oleva põhjuse vastu.
2. Joote palju vedelikke – vesi, soe teeklaas või supp aitavad hoida keha hüdratatsiooni, eriti palaviku ajal. Vältige alkoholi ja kofeiini, kuna need võivad kuivatada.
3. Soojendage end – kasutage soojaid riideid, teki või küttepatju. Soe dušš või vann võib lõdvestada lihaseid, kuid olge ettevaatlik, kui on kõrge palavik – liiga kuum vesi võib kehatemperatuuri veelgi tõsta.
4. Kasutage palavikuvastaseid ravimeid – paratsetamool või ibuprofen aitavad alandada kehatemperatuuri ja leevendada valu. Järgige ravimi annustamise juhiseid ja ärge ületage soovitatud annust. Laste puhul kasutage ainult laste ravimeid.
5. Sööge kergeid toite – toidud nagu supp, puder või banaanid annavad energiat ilma seedimist liialt koormamata.
6. Jälgige oma seisundit – mõõtke regulaarselt kehatemperatuuri ja pane tähele, kas värinad muutuvad tugevamaks või kaasnevad uued sümptomid.
Kui värinad ei parane mõne päeva jooksul või halvenevad, konsulteerige arstiga. Ärge jätke värinaid tähelepanuta, kui need on püsivad või kaasnevad teiste murettekitavate sümptomiteta.
- Värinad, mis kestavad kauem kui 1-2 tundi või on ägedad ja kontrollimatud.
- Kõrge palavik (üle 39°C) või palavik, mis ei lange pärast palavikuvastase ravimi võtmist.
- Teadvuse muutused (segasus, letargia, raskused ärkamisega või ajukaju).
- Jäik kael (võimatus lõua rinnale suruda), mis võib viidata meningiidile.
- Rasked hingamisraskused, kiire hingamine või sinakas nahavärvus.
- Tugev iiveldus või oksendamine, mis takib vedelikute tarbimist ja põhjustab vedelikupuudust.
- Värinad, mis algavad pärast reisi troopilistesse piirkondadesse (kahtlus malaaria või muude troopiliste haiguste osas).
- Nahalised punased täpid või väljumine, mis ei kao survetega (võib olla meningokoki infektsiooni märk).
- Rasked või ägedad valud (nt peas, rindkeres, kõhus või liigistes).
- Krambihood või epileptilised hooged.
- Värinad imikul, väikelapsel või rasedal naisel – need rühmad vajavad erilist tähelepanu.
- Kui patsiendil on nõrk immuunsus (nt kemoteraapia ajal, HI-viirus või transplantatsioonijärgne ravi) või krooniline haigus nagu diabeet, südamehaigus või kopsuhaigus.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.