Valulihaigused
Kirjeldus
Valulihaigused on ebamugavustunne, torkav või nüri valu ühel või mõlemal küljel keha ülaosas, allpool roideid. See võib olla ajutine või püsiv ning selle taga võib olla nii lihtne kui ka tõsine põhjus.
Valulihaigused viitavad valule, mis on lokaliseerunud keha ülaosas, vasakul või paremal küljel, otse allpool roideid. See piirkond sisaldab mitmeid elundeid, nagu põrn, maks, süda, kopsud, neerud ja seedekulgla organid, samuti lihaseid ja luukeresid. Valu tekib, kui mõni neist struktuuridest on ärritunud, põletikus või vigastatud. Valu iseloom (terav, nüri, torkav) ja asukoht (parem või vasak) annavad olulisi vihjeid selle põhjuse kohta. Näiteks parempoolne valu võib seostuda maksa või sapipõie probleemidega, samas kui vasakpoolne valu võib olla seotud südame, põrna või mao probleemidega.
- Lihaspinge või krambid: Põhjustatud raskete esemete tõstmisest, ebatavalistest liigutustest, halvast asendist või pikaajalisest köögist.
- Väike trauma või löök: Näiteks kukkumine või otsene löök roiete piirkonda, mis võib põhjustada sinikaarme või lihaste tõmblust.
- Pinge ja ärevus: Emotsionaalne stress võib põhjustada lihaste pinget, eralahtitust (hiperventilatsiooni), mis omakorda võib tekitada küljekoopa piirkonnas valulikkust.
- Ligipääsmatud gaasid: Kõhuõõnes kogunevad gaasid võivad tekitada survet ja teravat valulikkust, mis võib tunduda nagu valulihaigused.
- Liigne füüsiline koormus: Eriti uute harjutuste ajal, mis puudutavad kõhulihaseid või vahelihaseid.
- Ribide trauma: Ribide murd või pragunemine, eriti kui valu süveneb hingamisel või köhimisel.
- Kopsuprobleemid: Kopsupõletik (krup), pleuriit (kopsukelme põletik), kopsuemboolia või kopsuvähk. Valu on terav ja hingamisega seotud.
- Südameprobleemid: Südame isheemiline haigus, südameinfarkt (südamerabandus). Vasakpoolne valulihaste valu võib olla seotud südamega ja levida käele või lõuale, kaasnedes hingamislöögiga, higistamisega ja iiveldusega.
- Maksa- ja sapipõieprobleemid: Maksapõletik, sapikivid või sapipõie põletik. Need põhjustavad tavaliselt tugevat, kramplikku valu paremal küljel, mis võib levida õlale.
- Põrnaprobelemid: Põrna suurenemine või rebend, mis põhjustab valulikkust vasakul küljel.
- Neeruprobleemid: Neerukivid või neerupõletik. Valu võib olla nüri või kramplik, levides selja alumisse ossa või kõhule.
- Seedeelundkonna probleemid: Pankreatiit (kõhunäärme põletik), mao haavandid, sapipõie probleemid või ärritunud soole sündroom (IBS).
Kui valu on kerge ja ilma hoiatusmärkideta, saate proovida järgmisi meetodeid:
1. Puhka: Vältige raskeid füüsilisi tegevusi, mis võivad valu süvendada. Võtke mõõdukas pohmakas või leidke mugav asend, mis vähendab survet valulikule piirkonnale.
2. Soojus või külm: Esimesel 48 tunnil pärast trauma võib külmakott (mähitud rätikusse) aidata valu ja paistetust leevendada. Hiljem võib soe kompress (nt soe rätik) aidata lihaseid lõdvestada ja vereringet parandada.
3. Valuvaigistid: Paratsetamool võib aidata leevendada kerget kuni mõõdukat valu. Mitte-steroidsed põletikuvastased vahendid (nt ibuprofeen) võivad aidata põletiku ja valulikkuse korral, kuid neid tuleks võtta ettevaatlikult, sest need võivad ärritada mao limaskesta. Enne kasutamist konsulteerige arstiga.
4. Kerge venitamine: Kui valu on tingitud lihaspingest, võivad õrned venitusharjutused aidata lihaseid lõdvestada. Tegevust tuleb teha ettevaatlikult, ilma järsu liigutuseta.
5. Joo piisavalt vedelikku: Eriti kui valu on seotud seedehäiretega või kõhuõõne gaasidega, võib piisav vedeliku tarbimine aidata süsteemi puhastada.
- Äge, välkkiire valu rindkeres, eriti vasakul pool, mis levib õlale, käsivarrele, lõuale või seljale (võib viidata südamerabandusele).
- Raske hingamine, lämbumistunne, hingeldus või sinakas nahatoon.
- Kaotatud või muutunud teadvustase, segadus, järsk nõrkus või uimastumine.
- Kõrge kehatemperatuur (ülal 39°C) koos värinaga või püsiva köhaga, millel on roheline või verine lima.
- Pidev ja tugev iiveldus või oksendamine, eriti kui oksendises on verd või see on kohviljale sarnane.
- Nahk või silmade valged osad muutuvad kollakaks (kollatõbi).
- Kõhu piirkond on kõvasti pingul ja väga valus puudutusel.
- Valu, mis ei leevene paarist päevast hoolimata puhkamist ja koduseid ravi meetodeid.
- Valu, mis halveneb hingamise, köhimise või keha asendi muutmisega.
- Pidev madal kõrg kehatemperatuur või palavik.
- Seletamatu kaalulangus, väsimus või isu puudumine.
- Valu, mis tundub liikuvat kõhu alumisse ossa või selja, eriti kui kaasneb kuseteede muutus (vere või valgu olemasolu, kuse tegemise valu).
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.