Valu suures varbas
Kirjeldus
See on valu või ebamugavuse tunne suures varbas, mis võib olla erineva intensiivsusega – nürist teraveni – ja tuleneda mitmesugustest põhjustest, alates liigsest koormusest kuni põletikuliste või degeneratiivsete haigusteni. Valu võib olla pidev või hüppav, lokaliseerunud või levida ümbritsevatele kudedele.
Valu suures varbas viitab valule, mis on koondunud jala esimesele ja suurimale sõrmele, mida nimetatakse suureks varbaks. See varba luu (distalne falanks) ja selle alusel asuvad liigesed (eelkõige esimene metatarsofalangeaalne liiges) võivad olla valu allikad mitmel põhjusel. Valu tekib, kui nendes struktuurides on kahjustus, põletik, surve või ärritus. See võib olla seotud nii luude, kõhride, kõõluste, sidemete kui ka pehmete kudede (nahk, sisekate) probleemidega. Füsioloogiliselt on valu signaal, et kudedes on toimunud mingi kahjustus või tasakaalutus, mis vajab tähelepanu. Valu võib olla mehhaaniline (suurenenud koormuse korral), põletikuline (näiteks artriidi või infektsiooni korral) või neuropaatiline (närvikahjustuse tõttu).
- Liigne füüsiline koormus või väsimus (nt pikk kõndimine, jooksmine, tantsimine), mis põhjustab lihaste ja kõõluste pinget.
- Ebamugavad või kitsad jalatsid, mis suruvad varba, põhjustades hõõrumist, verevalumist või deformatsiooni (nt 'hallux valgus').
- Väikesed vigastused (nt varba löömine, väike põrutuse trauma), mis põhjustavad sinikaid, turseid ja valu.
- Lihaste või sidemete pingestus või väike venitusvigastus (põrutamine).
- Ülekaalulisus, mis suurendab survet jalgadele ja varbaliigestele.
- Nahaprobleemid nagu sissekasvanud küüned või nahapõletik (nt atleeti jalg).
- Podagra (gout) – küsihappe kristallide ladestumine liigestesse, põhjustades ägedat, punetust ja palavikulist valu, sageli öösel.
- Osteoartriit (liigese kulumishaigus) – kõhri kahjustus suure varba liigeses, põhjustades jäikust, turseid ja valu liigutamisel.
- Rekumatoidartriit – autoimmuunhaigus, mis põhjustab kroonilist liigese põletikku ja deformatsioone.
- Infektsioon (nt bakteriine artriit või osteomüeliit) – mikroobide tungimine liigesse või luusse, kaasnedes tursete, punetuse, palavikuga.
- Murd või luuporutis (stress fracture) – eriti sportlastel või osteoporoosiga inimestel.
- Neuropaatia (närvikahjustus) – näiteks diabeedi tõttu (diabeetiline neuropaatia), põhjustades põletavat valu, tuimust või kihelmist.
- Vere- ja veresoonkonna häired (nt perifeerne arteriaalne haigus), mis põhjustavad hapnikupuudust ja valu, eriti koormusel.
- Heelne spur (kandakivistis) või plantar fasciitis, mis võib kiirguda valuna varba piirkonda.
- Tumevormid (harva) – luu- või pehmete kudede kasvajad varba piirkonnas.
Kui valu on kerge ja ilma tõsiste sümptomiteta (nt kõrge palavik, väga suur turse), võid proovida järgmisi meetodeid: 1) Puhka ja tõsta jalg – vähenda koormust ja tõsta jalg kõrgemale (nt padjale), et parandada verevarustust ja vähendada turse. 2) Külmkompress – rakenda jääd (mähitud rätikusse) valulikule piirkonnale 15-20 minutit kuni 3-4 korda päevas, et leevendada valu ja põletikku. 3) Valuvaigistid – võta ilma retseptita ravimeid nagu ibuprofeen (põletikuvastane) või paratsetamol, järgides täpselt pakendil olevaid doose ja hoiatusi. 4) Mugavad jalatsid – kanna avaraid, tugistavate kontsadega ja pehmete talladega kingi, mis ei suru varbaid; välti kontsakat ja kitsaid kingi. 5) Õige küünelte lõikamine – lõika küüned sirgelt, mitte ümaralt, et vältida sissekasvanud küüsi. 6) Väldi tegevusi, mis suurendavad valu (nt jooks, hüpped). 7 Soojushoit – kui valu on krooniline ja mitte põletikuline (nt artroosi puhul), võib soe vann või küttepadi lõdvestada lihaseid. Kui valu püsib üle 3-5 päeva või halveneb, konsulteeri perearstiga.
- Äge, talumatu valu, mis ei leevene puhkeajal ega tavavaluvaigistitega.
- Väga suur turse, punetus või nahakuumenemine varba ümbruses, mis võib viidata infektsioonile või põletikule.
- Võimatus liigutada varbat või kanda sellele raskust, mis võib viidata tõsisele vigastusele või liigeselukustusele.
- Nähtav luude või liigeste deformatsioon (nt varb on ebanormaalses asendis) pärast trauma.
- Avatud haav, luu nähtavale tulek või suur verejooks varba piirkonnas.
- Kõrge kehatemperatuur (üle 38°C), külmavärinad või üldine halb enesetunne koos valuga – võib olla süsteemne infektsiooni märk.
- Äkiline tuimustus, nõrkus või kihelmine, mis levib jalal või jalalabale – võib viidata närvikahjustusele või vereringe häirele.
- Valu, mis naaseb korduvalt ilma selge põhjuseta või halveneb aja jooksul.
- Valu, mis on eriti tugev öösel või puhkeolekus, mis võib viidata podagrale või infektsioonile.
- Naha värvi muutus varbal (sinakas, kahvatu või punakas), mis ei taastu – võib olla vereringehäire märk.
- Haav, mädanik või mädapaise, mis ei parane mõne päevaga või halveneb.
- Kaalulangus, väsimus või muud üldsümptomid koos varbavaluga – võivad viidata süsteemsele haigusele.
- Valu, mis on seotud diabeedi, immunpuudulikkuse või vereringehäiretega, kuna nendel patsientidel on suurenenud infektsioonioht.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.