Traumajärgsed õudusunenäod

Kirjeldus

Traumajärgsed õudusunenäod on korduvad, hirmutavad ja realistlikud unenäod, mis on seotud varasema traumeeriva kogemusega. Need võivad tekitada ärevust, higistamist ja järsku ülesäratamist.

Traumajärgsed õudusunenäod on psühholoogiline reaktsioon, kus aju taasläbib traumeerivat sündmust unenäo vormis. See on osa keha kaitsemehhanismist, mis proovib töödelda ja mõista vägivaldset või hirmutavat kogemust. Unenäod võivad sisaldada täpseid traumasündmuste ümberelamisi või sümbolilisi kujutlusi, mis esindavad hirmu, kaotust või ohutust. Need on sageli seotud posttraumaatilise stressihäirega (PTSH).

Sagedased/Seotud stressihäiretega
  • Posttraumaatiline stressihäire (PTSH)
  • Ärevushäired
  • Depressioon
  • Krooniline stress või ülekoormus
  • Unepuudus või unehäired
Rasked või kroonilised põhjused
  • Füüsiline või psühholoogiline vägivald (sh lasteaegne trauma)
  • Õnnetused või loodusõnnetused
  • Sõjaline teenistus või võitlus trauma
  • Kaotuskogemus (lähedase surm, lahutus)
  • Meditsiinilised traumad (pikk haigestumine, operatsioon)

Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmist: 1. Loo turvaline magamiskeskkond – vähenda helisid, valgust, hoia tuba jahedana. 2. Võta vastu lõdvestumisrutiine enne magamaminekut (nt sügav hingamine, kerge venitamine). 3. Kirjuta unenäod päevikusse – see võib aidata emotsioone töödelda. 4. Välti kofeiini, alkoholi ja raskeid sööke enne magamist. 5. Proovi juhtida uneaja rutiini – maga ja ärka samal ajal. 6. Räägi usaldusväärse inimesega oma tundetest. 7. Kui unenäod on väga tihedad, võib arst soovitada erialast teraapiat, näiteks traumakeskset kognitiiv-käitumuslikku teraapiat.

Kiiremeditsiinilised sümptomid
  • Enesetapu või teiste kahjustamise mõtted unenägude ajal või päeval
  • Pidev hirm või paanikahoog, mis segab igapäevast elu
  • Unenäod, mis põhjustavad füüsilist vägivalda enda või teiste suhtes
Muud murettekitavad märgid
  • Õudusunenäod kestavad üle kuu aja ja muutuvad sagedasemaks
  • Pidev väsimus, keskendumisraskused või ärrituvus päevasel ajal
  • Hirm magama jäämise ees või pidev unepuudus
  • Vältimiskäitumine – kardad kohti, inimesi või tegevusi, mis meenutavad traumad
  • Sümptomid halvenevad ja segavad tööd, õpinguid või suhteid