Sääre eesmise valu
Kirjeldus
Sääre eesmise valu on valu sääre esiosas, mis on sageli seotud jalapõhja kõõlusega (tibialise eesmise muskliga). See võib olla nii äge kui ka krooniline ning tihti seotud füüsilise aktiivsusega.
Sääre eesmise valu viitab valule sääre esiosas, sageli just tibia (sääreluu) eesmisel pinnal. See piirkond sisaldab olulisi lihaseid, kõõluseid ja luustruktuure. Valu tekib tavaliselt pikaajalise või korduva koormuse tõttu, mis põhjustab väikeseid purunemisi või põletikku lihaskudes või kõõlustes. See on levinud sportlastel (jooksjad, jalgpallurid), kuid võib esineda ka igapäevastes tegevustes, mis panevad sääret liialt pingule.
- Liigne või korduv koormus (nt jooksmine, hüpped ilma piisava ettevalmistuseta).
- Lihaspinge või krambid tibialise eesmise lihases.
- Stabiilsuse või jalatosside probleemid, mis põhjustavad ebaoptimaalset koormusjaotust.
- Krooniline lihaseväsimus (shin splints) ehk tibia serva ärritus.
- Stressimurd (väike pragu tibias) pideva ülekoormuse tõttu.
- Kõõluse põletik (tendiit) või osaline kõõluse rebend.
- Kompartmentsündroom (rõhu tõus lihaskestades, mis piirab vereringet).
- Närvi ärritus (nt peroneusnärvi probleemid).
- Luupõletik (osteomüeliit) või muud luu- või liigeseprobleemid.
Kui valu on kerge kuni mõõdukas ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Puhka: Välti tegevusi, mis valutunnet esile kutsuvad (nt jooksmine, pikkade distantside kõndimine).
2. Jääkompress: Rakenda jää pakendiga mähitud rätikuga valu piirkonnale 15-20 minutit korraga, mitu korda päevas, et vähendada põletikku ja valu.
3. Kompressioon: Kasuta elastsust sidet või kompressioonisukki, et toetada piirkonda ja vähendada turse.
4. Elevatsioon: Tõsta jalga südame kõrgusele või kõrgemale, kui võimalik, eriti pärast vigastust või pikaajalist seismist/liikumist.
5. Valu- ja põletikuvastased ravimid: Võta retseptivabu ravimeid nagu ibuprofeen või paratsetamol pakendil soovitatud doosides lühiajaliselt valu ja põletiku leevendamiseks.
6. Õrge taastumine: Kui valu on vaibunud, alusta õrnade venitusharjutuste ja tugevusharjutustega ning suurenda koormust väga järk-järgult.
- Äkiline, väga tugev valu pärast vigastust (nt kuulmine praksatus), mis võib viidata murdule.
- Jala või sääre kiire turse, kangestumine ja külmumine või sinakas värvus (võib viidata vereringe häirele).
- Puudulik tunnetus jalast (tuimene või täielik tunnetuse kaotus).
- Võimetus kanda kehakaalu või astuda jalal.
- Valu, mis ei leevene 2-3 päeva jooksul puhkamise ja kodusiseste meetoditega.
- Püsiv valu isegi puhkeolekus või öösel, mis äratab unest.
- Märgatav turse, punetus või piirkonna kuumus (tugeva põletiku märk).
- Nõrkus jalas või jalast alla ulatuv valu, tuimene või karastumine.
- Kõrg temperatuur koos valuga, mis võib viidata infektsioonile.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.