Suurenenud isu (Polüfaagia)
Kirjeldus
Suurenenud isu ehk polüfaagia on seisund, kus inimesel on pidevalt tugev näljatunne ja ta sööb oluliselt rohkem kui tavaliselt. See võib olla nii ajutine kui ka pikaajaline sümptom.
Suurenenud isu on keha füsioloogiline reaktsioon, mis näitab, et organism vajab rohkem energiat või et kehas on toimunud mingi hormonaalne või ainevahetuse muutus. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele terviseprobleemidele. Tavaliselt kontrollib näljatunnet ajus asuv hüpotalamus, mis saab signaale kehast ja vereringest. Kui glükoosi tase veres on madal või kehas on hormonaalsed tasakaalud häiritud, saadab hüpotalamus signaale, mis tekitavad tugeva näljatunde.
- Suurenenud füüsiline aktiivsus või treening
- Rasedus või imetamine
- Püsiv stress või ärevus
- Ebaadekvaatne toitumine (nt kaloripuudus)
- Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, antidepresandid)
- Unepuudus või väsimus
- Diaabetes (eriti tüüp 1 diaabetes), kus keha ei suuda kasutada glükoosi energia jaoks
- Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus), mis kiirendab ainevahetust
- Cushingi sündroom (liigne kortisooli tase veres)
- Teatud psüühilised häired (nt bulimia, depressioon)
- Haruldased ainevahetushaigused või geneetilised sündroomid
- Maksahaigused või seedekulgla häired
Kui suurenenud isu on ajutine ja ilma muude häireteta, võib proovida järgmist:
1. Korralik toitumine: Sööge regulaarselt tasakaalustatud toite, mis sisaldavad valku, tervislikke rasvu ja kiudaineid. See aitab pikka aast näljatunnet.
2. Piirage kiireid süsivesikuid: vältida magusaid jooke, kondiitritooteid ja valgeid saiakesi, mis põhjustavad veresuhkuri kiiret tõusu ja langust.
3. Joo piisavalt vett: vahel segatakse näljatunne januaga. Joo veega enne sööki.
4. Puhka ja vähenda stressi: proovi meditatsiooni, hingamisharjutusi või jalutuskäike.
5. Jälgi söömisharjumusi: pea toidupäevikut, et märgata mustreid.
6. Konsulteeri farmatseudiga: kui kahtlustad, et põhjuseks on ravimid, räägi arsti või apteekriga. Ära muuda ravimite doose ise.
- Järsk kaalulangus hoolimata suurest söömahulgast
- Pidev janu ja sagedane urineerimine (võib viidata diabetesele)
- Tugev väsimus, nõrkus või ärrituvus
- Silmade väljaulatumine, südamepekslemine või higistamine (kilpnäärme ületalitluse märgid)
- Püsivad seedehäired, iiveldus või kõhukinnisus
- Suurenenud isu, mis tekib pärast uue ravimi võtmise alustamist
- Kontrollimatud söömishood, millele järgneb söömise tagasilükkamine või ülesokutamine
- Söömine, mis on seotud tugeva stressi, süütunnete või enesetunnete halvenemisega
- Toidu salvestamine või varjamine
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.