Stressiuri

Kirjeldus

Stressiuri on seisund, kus urineerimatapp tekib pisaraid kohalikule füüsilisele pingele, näiteks köhates, aevastades, tõstes või trepist üles liikudes. See on üks kõige levinumaid uriinikontinentsi liike.

Stressiuri ehk pingel põhinev uriinikontinents on seisund, kus kuse pidamist kontrollivad lihased (eriti taga-aukri lihas) on nõrgad ega suuda hästi sulgeda kuseteed. Kui kõhuõõne rõhk järsult tõuseb (füüsilise koormuse ajal), see rõhk kandub üle kusepõiele, ja nõrgenenud lihased ei suuda uriini tagasi hoida. See ei ole tingitud emotionaalsest stressist, vaid füüsilisest 'pingest' kõhuõõnes. Probleem on mehaaniline ja puudutab enamasti naisi, eriti pärast sünnitust või menopausi, kuid võib esineda ka meestel teatud terviseprobleemide korral.

Levinud ja sageli kahjutumad põhjused
  • Rasedus ja sünnitus: Loote kaal ja sünnituse käik venitavad ja nõrgendavad tagaaukri lihaseid ja põhja põie ümbritsevaid kudesid.
  • Menopaus: Östrogeeni tase langeb, mis põhjustab kusepõie kaela ja tagaaukri kudede nõrgenemist ja kuivustumist.
  • Põhja lihaste nõrkus: Põhja lihaste toonuse langus vanuse või füüsilise aktiivsuse puudumise tõttu.
  • Ülekaalulisus: Liigne rasvakude suurendab pidevalt survet kõhuõõnes ja põhja piirkonnas.
  • Krooniline köha või aevastamine: Suurendab korduvalt rõhku kusepõiele (näiteks allergia või suitsetamise tõttu).
  • Kerge füüsiline koormus, nagu tõstmine või jooksmine.
Raskemad haigused või hoiatusmärgid
  • Põhja langus (tsüstotseel, rektotseel, hüsterotseel): Organite langus surub kusepõiele ja muudab selle asendit.
  • Eelnevaid kusepõie- või tagaaukrioperatsioone (nt eesnäärme eemaldamine meestel).
  • Neuroloogilised häired, mis mõjutavad närve, kontrollides kusepõie toimimist (nt seljaaju kahjustus, multiple skleroos).
  • Püsiv ja oluline lihasenõrkus, mis ei parane harjutustega.
  • Kusepõie või emakakaela pahaloomulised kasvajad (harvem).

Stressiuri korral on oluline mitte leppuda olukorraga, vaid proovida seda ise kontrollida. Peamised abinõud kodus: 1. Põhja lihaste (Kegeli) harjutused: Regulaarsed harjutused tugevdavad tagaaukri lihaseid. Harjuta iga päev, kokkutõmbades lihaseid, mis peatavad uriinivoolu, ja hoides 5-10 sekundit. 2. Kaalu kontroll: Iga kaotatud kilogramm vähendab survet kusepõiele. 3. Trigrerite vältimine: Piira kofeiini (kohv, tee, energiajookid), alkoholi ja vürtsikad toidud, mis võivad kusepõiet ärritada. 4. Regulaarne tühiendamine: Mine WC-le regulaarselt, ärge laskuge "üle täis saada". 5. Abivahendid: Kasuta spetsiaalseid padsikuid või aluspükse, mis imavad pisaraid, et hoida kuivust ja enesekindlust. 6. Arsti soovitatud ravimid: Mõned ravimid (nt duloksetiin) võivad aidata, kuid neid saab võtta ainult arsti ettekirjutusel ja järelevalvel.

Kiire meditsiinilise abi vajavad olukorrad
  • Äge uriinieritusteede infektsioon (kuseleminemise sageduse järsk suurenemine, põletav valu, lõhnav uriin) koos kuse mittepidamisega.
  • Täielik kuse mittepidamine või äge uriinireteentsioon (ei suuda uriineerida, kuid tunne, et on vaja).
  • Uriiniga kaasnev verejooks või suurenenud verejooks (hematuuria).
  • Järsk ja tugev vaagnalihaste valu või tungiv tunne, mis takib liikumist (võib viidata raskele põhja langusele).
  • Stressiuri, millele lisandub tungiv uriin (üürinlik kontinents) – võib viidata segakontinentsile, mis vajab erinevat ravi.
  • Stressiuri, mis tekkis järsult pärast selja- või vaagnaluumurdu või operatsiooni (võib viidata närvikahjustusele).
  • Kuse mittepidamine, mis mõjutab oluliselt igapäevaelu ja psüühilist seisundit, põhjustades sotsiaalset eraldatust või depressiooni.