Sõrmede karastumine
Kirjeldus
Sõrmede karastumine ehk paresthesia on tunne, kus sõrmes on kihelust, surinat, nõelumist, põletust või tuimust. See võib olla ajutine või krooniline ning sagedasti ilmneb kätes ja sõrmedes.
Sõrmede karastumine on närvisüsteemi reaktsioon, mis väljendub ebatavaliste tunnetena nagu kihelus, nõelumine, tuimus või kuumus sõrmeküünte ümbruses või kogu sõrmes. See tekib siis, kui närvid, mis kannavad infot sõrmelt ajju, on ärritatud, kahjustatud või kokkusurutud. Ajutine karastumine võib tekkida lihtsalt istudes või magades ebasoodsas asendis, mis surub närve. Püsiv karastumine võib olla märk olulisemast närvikahjustusest, näiteks närvilõnga kokkusurumisest (näiteks karpaltunnelisündroom) või haigustest, mis mõjutavad närvisüsteemi (näiteks diabeet või hüljatud soontekahjustus).
- Ebasoodne kehaasend: pikaajaline toetumine küünarnukile või randmele, mis surub närve.
- Magamine käe peal: käe vereringe halvenemine öösiti.
- Stress või ärevus: võib põhjustada hüperventilatsiooni ja seejärel karastumist.
- Korduvad liigutused (nt klaviatuuriga töötamine): võib põhjustada pingeid käsivartes ja randmetes.
- Liigne alkoholi tarbimine: mürgistus kahjustab närve.
- Külm: veresoonte ahenemine halvendab verevarustust.
- Karpaltunnelisündroom: mediaannärvi kokkusurumine randmes.
- Diabeetiline neuropatia: suhkurtõve põhjustatud närvikahjustus.
- Kilpnäärme talitlushäired: hüpotüreoos võib põhjustada turse ja närvikokkusurumist.
- Vitamiinide puudus (eriti B12): oluline närvisüsteemi talitluseks.
- Hüljatud soontekahjustus (nt scleroos): närvikiudude kaitsekihi hävimine.
- Artriit või osteokondroos selgroos: närvijuurte kokkusurumine selgroo piirkonnas.
- Insult või ajukasvaja: harvem, kuid võimalik põhjus, eriti kui karastumine on äkiline ja ühepoolne.
Kui sõrmede karastumine on ajutine ja ei kaasne teiste hädaoludega, võid proovida järgmist:
1. Muuda asendit: tõuse, liiguta käsi ja sõrmi, et taastada normaalne vereringe.
2. Venitusharjutused: randme ja sõrme liigutused aitavad lõõgastada pingeid.
3. Välti korduvaid liigutusi: tee pause töö ajal, kasuta ergonoomilisi tööriistu.
4. Sooja või jaheda kompressi kasutamine: aitab vähendada põletikku või turretust.
5. Toidulisandid: B-vitamiinide, eriti B12, ja magneesiumi tarvitamine.
6. Stressi vähendamine: lõõgastumisharjutused, meditatsioon.
7. Kontrolli vereglükoosi: kui sul on diabeet, jälgi regulaarselt suhkrut.
8. Piirra alkoholi: alkohol mürgitab närvisüsteemi.
Märkus: need meetodid aitavad ainult kergetel juhtudel. Kui sümptomid ei kao mõne päevaga või muutuvad hullemaks, on oluline pöörduda arsti poole.
- Äkiline, tugev nõrkus või halvatus ühes käes või jalas (insulti märk).
- Karastumisega kaasneb segasus, kõnehäired, nägemisprobleemid või tasakaalukaotus.
- Karastumine pärast peatraumat või seljatraumat.
- Rasked valud või rinnusvalu, mis kiirgub käesse (südameprobleemi märk).
- Pidev oksendamine või peapööritus koos karastumisega.
- Karastumine ei kao mõne päeva jooksul või muutub sagedasemaks.
- Sümptomid levivad teistesse kehaosadesse (nt jalgadesse).
- Kaotad tundlikkust või jõudu käes (esemed kukuvad käest).
- Öine ärkamine karastumise tõttu või ärritus, mis segab und.
- Karastumine mõlemates kätes või sümmeetriliselt (vihje süsteemsele haigusele).
- Kaasneb põletikuline punetus, turse või nahamuutused sõrmeküünte ümber.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.