Silmatork
Kirjeldus
Silmatork (strabismus) on silmade seisund, kus silmad ei suuda korraga sama punkti vaadata. See võib olla pidev või ajutine ning seda võivad põhjustada mitmesugused tegurid alates lihtsast väsimusest kuni tõsiste neuroloogiliste haigusteni. Silmatork võib esineda nii lastel kui täiskasvanutel.
Silmatork on silmalihaste koordinatsioonihäire, mis põhjustab silmade mittekokkutulekut. Inimesel on kuus silmalihast, mis kontrollivad silma liigutusi. Need lihased peavad täpselt koordineeritult töötama, et mõlemad silmad suundaksid samale punktile. Kui see koordinatsioon on häiritud, hakkab üks silm vaatama teist suunda, põhjustades silmatorku. Silmatorku võib liigitada suuna järgi: kui silm kalduvad sissepoole (esotropia), väljapoole (eksotropia), üles (hüpertropia) või alla (hüpotropia). See võib olla konstantne või intermitting (ajuti ilmnev). Silmatork võib olla kaasasündinud või omandatud elu jooksul. Füsioloogiliselt viib silmatork kahekordse nägemiseni (diploopia), kuna ajul tulevad kaks erinevat kujutist. Aju võib üle võtta ühe silma kujutise, põhjustades hämburi (amblyoopia) lastel. Täiskasvanutel võib silmatork põhjustada olulist ebamugavust ja nägemisprobleeme.
- Väsimus: Pikaajaline silmade pingutamine, näiteks ekraani taga töötades, võib põhjustada ajutist silmatorku.
- Stress: Psühholoogiline stress võib lõdvestada silmalihaseid, põhjustades hälbeid.
- Alkohol või narkootikumid: Aineained võivad mõjutada silmalihaste koordinatsiooni.
- Lihtne refraktsioonivea: Kui nägemine on korrigeerimata, võib see põhjustada silmade pingutamist ja ajutist hälvet.
- Silmalihaste nõrkus või halvatus: Näiteks kolmanda kraniaalnärvi halvatus või müastenia gravis võib põhjustada silmatorku.
- Neuroloogilised häired: Nagu multiple skleroos, insult või ajukasvajad, võivad kahjustada silmalihaste juhtimist.
- Silma haigused: Glaukoom, katarakt või vähkkasvajad silmas võivad mõjutada silma asendit.
- Trauma: Pea- või silmatrauma võib kahjustada lihaseid või närvi.
- Süsteemsed haigused: Näiteks diabeet, mis võib põhjustada neuropatiaat, või kilpnäärme haigused nagu Graves'i tõbi.
- Kaasasündinud anomaaliad: Silmalihaste või nende innervatsiooni probleemid sünnist saati.
Kui silmatork on kerge ja ajutine, võib proovida järgmisi meetodeid: 1. Puhka silmi: Sulge silmad mõneks minutiks või vaata kaugele loodusesse, et lõdvestada silmalihaseid. 2. Väldi pikka ekraanivaatamist: Tee regulaarsed pausid, kasuta 20-20-20 reeglit (iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 20 jala kaugusele). 3. Silmaharitused: Lihtsad harjutused nagu silmade ringutamine või fokuseerimine lähedale ja kaugele võivad parandada koordinatsiooni. 4. Korrigeeri nägemist: Kanda prille või kontaktläätsesid, kui on refraktsioonivea. 5. Väldi stressi: Proovi lõdvestustehnikaid nagu meditatsioon või sügav hingamine. 6. Piira alkoholi ja stimulantide tarbimist. Kui sümptomid püsivad või halvenevad, on oluline pöörduda silmaarsti või optometri poole. Ära ignoreeri püsivat silmatorku, eriti kui see on kaasasündinud või täiskasvanuna tekkiv, sest võib olla vaja ravi nagu prillid, silmalihaste harjutused, prismaläätsed või isegi operatsioon.
- Äkiline silmatork, mis tekib ilma selge põhjuseta, eriti kui see on valus või kaasneb peavalu.
- Kahekordne nägemine (diploopia), mis on uus või halvenev.
- Valu silmades või ümber silmade, eriti kui see on tugev või pulsseeriv.
- Nägemise järsk halvenemine või nägemise kadumine ühes või mõlemas silmas.
- Silmade väljaulatumine (proptoos) või silmade liikumatus.
- Langev nägemine või päeviti halvenev nägemine.
- Lapse silmatork, eriti kui see on pidev või kaasneb hämburi (laps ei kasuta üht silma).
- Silmatork, mis kaasneb teiste neuroloogiliste sümptomitega nagu kõnehäired, jõuetus, tasakaaluhäired või iiveldus.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.