Lisa kliinik

Silmakanurga sügelus

Kirjeldus

Silmakanurga sügelus on üks levinumaid silmaprobleeme, mis võib esineda igas vanuses. See on ebamugav tunne, mis sunnib silmi sageli kriimustama, mis omakorda võib viia edasise ärrituse ja isegi infektsioonini. Sügelus võib olla mõõdukast tugevani, sageli kaasneb punetus, paistetus, kipitamine või eritised. Oluline on mõista, et sügelus ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele alahaigustele või ärritusteguritele.

Silmakanurga sügelus tekib siis, kui silma nurka ümbritsevad kuded ärrituvad või põletikulisse seisundisse sattuvad. Need kuded hõlmavad nahka, limaskesta, õlgnäärmete avauseid ja ripsmeid. Ärrituse korral vabanevad rakkudest mitmesugused keemilised ained (nagu histamiin, prostaglandiinid), mis stimuleerivad närvikiud, tekitades sügeluse. Sügeluse tunne on kaitsekeha mehhanism, mis üritab ärritajat eemaldada, kuid sageli muutub see ise probleemiks, kuna pidev kriimustamine suurendab ärritust ja võib põhjustada mikrokehastusi ning infektsiooni. Sügelus võib olla lokaliseeritud ühes silma nurgas või mõlemas, sagedamini välises nurgas, kuna seal asuvad õlgnäärmete avaused, mis võivad ummistuda. Kuivuse korral pisarad ei niisuta piisavalt, põhjustades hõõrdumist ja sügelust.

Sagedased ja ohutud põhjused
  • Allergiad: Tolm, õietolm, loomakarvad, toidud või kosmeetika võivad põhjustada allergilist reaktsiooni, mille käigus vabanev histamiin kutsub esile sügeluse.
  • Kuivad silmad: Pisarate vähene tootmine või kvaliteet võib põhjustada kuivust ja hõõrdumist, eriti pikematel ekraaniga töötamise perioodidel või kuivas keskkonnas.
  • Välised ärritajad: Suits, tolm, väetised, ujutusvee kloor või tuul võivad mehaaniliselt ärritada silmanurki.
  • Kontaktläätsede kandmine: Läätsede kandmine liiga kaua või ebaõige puhastamine võib viia ärrituseni ja kuivusele.
  • Väsimus ja pinge: Pikaajaline väsimus võib vähendada pisarate tootmist ja suurendada silmade tundlikkust.
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Blefariit: Silmalaua äärestiku põletik, mis põhjustab punetust, sügelust ja koorumist, sageli seotud bakteriaalse infektsiooni või nahahaigustega.
  • Konjunktiviit: Sidekesta põletik, mis võib olla viiruslik, bakteriaalne või allergiline, kaasneb punetus, eritis ja sügelus.
  • Silmanurkade infektsioonid: Näiteks stüükoor (mädakarp) või herpesviirus, mis võivad põhjustada valu, paistetust ja sügelust.
  • Dermatoloogilised seisundid: Ekseem, psoriaas või roosa vöötitus võivad mõjutada silmaümbruse nahka.
  • Süstemaatilised haigused: Autoimmuunhaigused nagu Sjögreni sündroom või süsteemne erütematoosne lupuspõletik võivad põhjustada kuivaid silmi ja sügelust.

Kui silmakanurga sügelus on kerge ja ilma tõsiste sümptomiteta, võib proovida järgmisi kodus kasutatavaid meetmeid: 1. Vältige kriimustamist: Kriimustamine suurendab ärritust ja võib viia infektsioonini. Kui on tungiv vajadus, puudutage silmi puhtate kätega või pigem kasutage külma kompressi. 2. Külm kompress: Märg rätik külma veega või jääpakk mähitud rätikusse asetatakse silmadele 10-15 minutiks, see vähendab põletikku ja sügelust. 3. Puhastage hoolikalt: Kasutage sooja vett ja puhtat riiet või steriilseid puuvillaseid diskisid, et puhastada silmanurki õrnalt, eemaldades võimalikud ärritajad või eritised. 4. Kasutage silmatilkaid: Kunstlikud pisarad (näiteks hialuroonhappe baasil) niisutavad silmi. Allergia korral võivad aidata antihistamiinilised tilgad (näiteks ketotifeen). Enne apteegist ostmist konsulteerige farmatseudiga. 5. Niisutage õhku: Kasutage õhuniisutit, eriti kütteperioodil, et vähendada kuiva õhu mõju. 6. Puhake piisavalt ja vähendage pingeid: Puhkus ja head uneharjumused võivad parandada silmade tervist. 7. Vältige allergene: Kui teate oma allergiaid, püüdke vältida kokkupuudet nendega, kasutage õhupuhastit ja puhastage sageli kodutolmu. Kui sümptomid ei parane 2-3 päeva jooksul või halvenevad, pöörduge arsti poole.

Hädaabimärgid
  • Tugev valu, mis ei leevene tavapäraste meetmetega.
  • Järsk nägemise halvenemine või ähmane nägemine.
  • Märgatav silmapaistetus, mis takib silmaliigutusi või muudab silma välimust.
  • Rohke kollane või roheline eritis, mis kleepub silma või ripsmetele, eriti hommikuti.
  • Kõrge palavik (üle 38°C), mis võib viidata süsteemsele infektsioonile.
  • Valguse kartus (fotofoobia), mis põhjustab ebamugavust valguse all.
  • Kaksiknägemine või silmade liikumisraskused.
  • Silmakanurga sügelus, mis levib üle kogu silma või näo.
  • Krooniline sügelus, mis kestab üle nädala, hoolimata iseravist.

Otsi sümptomit

Seotud sümptomeid ei ole.