Silmade ebamugavus
Kirjeldus
Silmade ebamugavus on üldine mõiste, mis kirjeldab erinevaid ebamugavaid tundeid silmades, nagu sügelus, kuivus, põletikuline tunne, liigne pisarate eritumine või võõrkeha tunne.
Silmade ebamugavus on keha viis teatada, et silmad on ärritatud või kannatavad. See võib olla reaktsioon väliskeskkonna mõjudele (nagu tolm, tuul, kuiv õhk), visuaalsele pingele (pikk ekraanitöö) või sisehaigusele. Silma kest ja limaskest on tundlikud ning närvirakkude kaudu edastavad ajuole signaale ebamugavuse kohta, et kaitsta nägemisorganit. See on sageli kaitsemehhanism, mis soovitab puhata või eemalduda ärritajast.
- Visuaalne pinge: pikk töö arvuti taga, seadmeekraanide liigtarbimine, halvas valguses lugemine.
- Väliskeskkonna mõjud: kuiv õhk (kütteperiood, konditsioneer), tolm, suits, tugev päikesevalgus või tuul.
- Kontaktläätsede kandmine: liiga pikk kandmine, ebaõige hoolitsus või sobimatu lääts.
- Läbipõlemine või väsimus: üldine kehaline väsimus võib avalduda ka silmade kaudu.
- Lihtsad ärritused: seebist või šampoonist silmadesse sattunud kemikaalid.
- Kuivade silmade sündroom: pisaravedeliku ebapiisav tootmine või liigne aurumine.
- Allergiline konjunktiviit (silmapõletik): reaktsioon tolmu-, õie- või loomanajule, millele lisandub sügelus ja punetavus.
- Infektsioonid: bakteriaalsed või viiruslikud konjunktiviidid, mida iseloomustavad rohekas kõrv, valulikkus ja liimunud silmad hommikul.
- Silma pinnakahjustused: kõrbe-, süsi- või muude väikeste osakeste sattumine silma, mis võib kraapida sarvkesta.
- Silmaringi põletikulised haigused: näiteks blefariit (laugudeääre põletik).
- Mittekorrigeeritud nägemisprobleemid: lühinägevus, vananägevus või astigmatism, mis panevad silmi pingutama.
- Süstemaatilised haigused: näiteks Sjögreni sündroom, revmatoidartriit või kilpnäärme haigused, mis võivad mõjutada silmade niisutust.
Kui ebamugavus on kerge ja ilma tõsiste hoiatusmärkideta, võid proovida järgmist:
1. Anna silmadele puhkust: Jäta ekraanid kõrvale vähemalt 20-30 minutiks. Rakenda 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.
2. Kasuta niisutavaid silmatilku: Ilma retseptita saadaval olevad 'kunstlikud pisarad' leevendavad kuivust ja ärritust. Vali sobiv valem (nt hüaluroonhappega).
3. Rakenda jahedaid või soojaid kompressse: Niiske jahe rätik leevendab sügelet ja paistetust, soe kompress aitab laugudeäärsetel näärmetel.
4. Paranda keskkonda: Kasuta õhuniisutit, välti suitsu ja tolmu, kaitse silmi päikeseprillidega.
5. Puhasta silmaringi korralikult: Eemalda õhtul hoolikalt kosmeetika.
6. Reguleeri kontaktläätsede kandmist: Kanna neid soovitatud aja jooksul, puhasta korralikult või kaalu ühekordsete läätsede kasutamist.
7. Tarbi piisavalt vett ja tasakaalustatud toitu, mis sisaldab omega-3 rasvhappeid ja A-vitamiini.
- Äkiline ja terav nägemise halvenemine või kaotamine.
- Tugev valu silmas või pea piirkonnas, eriti kui see on kaasas iivelduse või oksendamisega.
- Tunne, nagu oleks silma ees 'varjend' või ükskülgne nägemise välja kaotamine.
- Otsene silmatrauma või kemikaali sattumine silma.
- Väliskeha tunne silmas, mida ei suuda pisarate või loputamisega eemaldada, eriti kui see on metall- või puidukild.
- Ebamugavus, mis kestab üle paari päeva, hoolimata ise rakendatud hoolitsusmeetmetest.
- Suurenenud valgundus, rohekas või kollane kõrv eritumine silmast.
- Tundlikkus valgusele (valgustundlikkus), mis on uus ja märgatav.
- Pidev punetavus, tursus võsügelus.
- Kontaktläätsede kandjatel: valu, punetavus või hägune nägemine, mis tekib kohe läätsede panemisel.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.