silma sügav valu
Kirjeldus
Silma sügav valu on ebamugav või valulik tunne, mis tuntakse silma sees või selle taga, orbita piirkonnas. See võib olla terav, nõeliv, tuim, pidev või hüppeline ning sageli erineb pinnasest silmavalust. Selline valu võib olla ühe- või mõlemasilmaline ning kaasneda teiste sümptomitega, nagu punetus, pisaravool või nägemishäired.
Silma sügav valu viitab valule, mis on lokaliseeritud silmaorbita sügavusesse – see on luuline õõs, milles asuvad silmamuna, lihased, närviõngad, rasvkude ja veresooned. Valu võib tekkida nendest struktuuridest endist või olla peegeldusvaluna naaberpiirkondadest, näiteks sinusitest, peast või närvidest. Füsioloogiliselt on valu signaal, et mõni neist struktuuridest on ärritunud, põletikus, kokkusurutud või kahjustunud. See võib olla seotud rõhu tõusuga silma sees (näiteks glaukoomi korral), põletikuliste protsessidega, infektsioonidega, verevarustuse häiretega või neuroloogiliste põhjustega. Valu iseloom võib aidata tuvastada selle põhjust: terav ja äge valu võib viidata infektsioonile või glaukoomile, samas kui krooniline ja tuim valu võib olla seotud pingutusega või migreeniga.
- Silmapingutus ja väsimus: pikk töö arvuti ekraani ees, vähene puhkus, ebapiisav valgustus või valed prillid võivad põhjustada lihaspinge ja valu silma ümber ja sügavuses.
- Kuivad silmad: pisarate ebapiisav tootmine või kvaliteet võib põhjustada ärritust, mille tagajärjel võib tekkida tundevalu sügavuses.
- Siinusprobleemid (sinusiit): põletik ninakõrvalõõntes, eriti esimeses siinuses (sinus frontalis) või kiiliselises siinuses (sinus sphenoidalis), võib tekitada peegeldusvalu silma taga või sügavuses.
- Peavalu tüübid: pingusepeavalu võib põhjustada valu silmaümbritsevas piirkonnas, samas kui migreen võib esineda ühepoolse silma sügava valu ja valguse tundlikkusega.
- Lihtsed närimislihaste pingetused: stress või hambade kiristamine võib põhjustada lihaste pingetuse ümber lõua, mis võib valgustuda silma piirkonnas.
- Glaukoom (silmamere tõbi): eriti äge nurktaoline glaukoom põhjustab kiiret silmasisese rõhu tõusu, tugevat silmavalu, nägemise äkilist hägustumist, peavalgu ja iiveldust. See on silmakatastroof, mis nõuab kiiret sekkumist.
- Orbitaalne põletik või infektsioon: nagu orbitaalne tselluliit (nakkuselevik silmaümbrises), mis põhjustab valu, paistetust, punetust ja palavikku. See võib olla eluohtlik ja nõuab kiiret antibiootikumiravi.
- Optiline neuriit: nägemisnärvi põletik, sageli seotud autoimmuunhaigustega nagu multiple skleroos. Valu süvendub silma liigutamisel ja kaasneb nägemise halvenemine.
- Retseptiivsed peavalud (nt klastripeavalu): ägedad, ühepoolselt lokaliseeritud valuhood, mis keskenduvad sageli silma ümbrusse või sügavusse, kaasnedes pisaravoolu ja nohuhoogudega.
- Temporaalarteriit (giant cell arteritis): veresoonte põletik pealael, mis põhjustab tugevat peavalu, nägemisnärvi kahjustust ja valu silma ümber. See on kiireloomuline seisund.
- Silma trauma või võõrkeha: löök või sattunud võõrkeha silma või orbita piirkonnas võib kahjustada struktuure ja põhjustada sügavat valu.
- Tumori või kasvaja teke orbita piirkonnas: harva esinevad kasvajad võivad survet avaldada ning põhjustada progresseeruvat valu ja nägemishäireid.
Kui valu on kerge ja puuduvad kiireloomulised hoiatusmärgid, võite proovida järgmisi meetmeid:
1. Puhka oma silmi: võta paus ekraani eest, vaata kaugele, sulge silmi mõneks minutiks. Proovi 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 20 jala kaugusele.
2. Külm- või soojakompress: külmakompress (näiteks märg rätik või jääpakk mähkmetes) võib leevendada põletikku ja paistetust. Soojakompress (soe rätik) võib lõdvendada pingulihaseid ja parandada verevarustust.
3. Silmatilkade kasutamine: kuivade silmade korral võivad niisutavad silmatilgad (artificiaalsed pisarad) aidata. Vältige tilka, mis vähendavad punetust (vasokonstriktorid), kuna need võivad aja jooksul sümptomeid halvendada.
4. Valuvaigistid: ilma retseptita valuvaigistid nagu ibuprofeen või paratsetamool võivad leevendada mõõdukat valu ja põletikku, kuid kasutage neid lühiajaliselt ja järgige annuste juhiseid.
5. Hügieen ja keskkond: tagage piisav niiskus õhus, vähendage eredat valgust, kande kaitseprille päikese eest.
6. Stressi vähendamine: lõõgastusharjutused, sügav hingamine või meditatsioon võivad aidata vähendada pingest põhjustatud valu.
Kui sümptomid ei leene mõne päeva jooksul või halvenevad, konsulteerige perearstiga või oktilistiga.
- Äkiline või kiiresti halvenev nägemine ühel või mõlemal silmal.
- Täielik või osaline nägemise kaotus (näiteks varju tekkimine välja servadele).
- Äge, taltsutamatu valu silmas või selle ümber, eriti kui see kaasneb iivelduse või oksendamisega.
- Silma ees helgiringid (halod) valgusallikate ümber või äkiline silma punetus koos valuga.
- Märgatav silma ettepoole lükkumine (proptoos), paiste või liikumispiiraklus silmal.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) koos silmavalu, paistetuse või peavaluga, mis võib viidata infektsioonile nagu orbitaalne tselluliit.
- Järsk või tugev peavalu, eriti kui see on erinev varasematest peavaludest või kaasneb kaela kangusega.
- Näo- või pea ühepoolne tunnetusetus, lihasenõrkus või rääkimisraskused, mis võivad viidata insuldile.
- Silmade kahekordne nägemine (diploopia) või raskused silmade koordineerimisel.
- Eelneva peatrauma korral tekkinud silmavalu või nägemishäired.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.