Seksuaalraskused
Kirjeldus
Seksuaalraskused on olukord, kus inimesel on püsivaid või korduvaid probleeme seksuaalse tegevuse sooritamisel või sellest naudingu saamisel. Need võivad hõlmata füüsilisi takistusi (nt valu või ergutusprobleemid), emotsionaalseid barjääre (nt ärevus või hirm) või mõlemaid.
Seksuaalraskused on seksuaalse funktsioneerimise häired, mis võivad esineda igas vanuses ja mõlemast soost inimestel. Need ei ole haruldased ja võivad olla ajutised või kroonilised. Keha seksuaalne reaktsioon on kompleksne protsess, mis hõlmab ajusid, hormoone, veresooni, närve ja lihaseid. Kui mõni neist komponentidest on häiritud, võib tekkida raskusi. Näiteks stress võib põhjustada adrenaliini vabanemist, mis surub veresooni kokku ja raskendab erektsiooni või looduslikku niisutust. Samuti võivad hormonaalsed muutused, nagu madal testosterooni tase või menopaus, mõjutada seksuaalset soovi ja võimet.
- Stress, ärevus või liigne mure
- Vaimne ja füüsiline väsimus
- Ajutised suhteprobleemid või suhtlusraskused partneriga
- Enesekindluse või kehapildi probleemid
- Alkoholi või uimastite liigtarbimine (ajutiselt võib kahjustada seksuaalfunktsiooni)
- Elustiilitegurid (nt vähe liikumist, ebatervislik toitumine)
- Kroonilised haigused: diabeet, südame-veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk
- Hormonaalsed häired: kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos), madal testosteroon
- Neuroloogilised häired: multiple skleroos, Parkinsoni tõbi, seljaaju kahjustused
- Põletikulised või infektsiooshaigused suguelundites
- Psüühikahäired: kliiniline depressioon, ärevushäired, traumajärgne stressihäire
- Mõnede ravimite kõrvalmõjud (nt antidepressandid, vererõhu alandajad)
- Orgaanilised kahjustused või operatsioonid vaagnapiirkonnas
Kui seksuaalraskused on kerge või ajutise iseloomuga, võivad aidata järgmised meetodid enne arsti poole pöördumist:
1. Avatud suhtlus partneriga: Räägi oma tunnetest, hirmudest ja soovidest. Ühine lähenemine vähendab survet ja parandab sidet.
2. Stressi vähendamine: Proovi puhkamistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon, jooga või regulaarne füüsiline tegevus (nt jalutuskäigud).
3. Tervislik eluviis: Tasakaalustatud toitumine, piisav uni ja alkoholi ning tubaka tarbimise vähendamine võivad oluliselt parandada seksuaalfunktsiooni.
4. Harjutamine ja teadlikkus: Uuri oma keha ja arouse. Võid kasutada enesestimulatsiooni või paariharjutusi ilma eesmärgita saavutada orgasm, et vähendada survet.
5. Niisutuse tagamine: Kui kuivus on probleemiks, kasuta veeldamata, vee-põhist libestusvahendit.
6. Psühholoogiline eneseabi: Kui põhjuseks võivad olla psüühilised tegurid, võid kaaluda eneseabiraamatuid, online-kursusi või nõustamist. Paariteraapia võib olla väga kasulik.
7. Ravimite ülevaatus: Kui kahtlustad, et mõni ravim põhjustab probleeme, konsulteeri arstiga – ärge ise ravimeid muutke või lõpetage.
- Äkiline, tugev rinnal valu, eriti seksuaalse tegevuse ajal (võib viidata südameinfarktile)
- Järsk hingamisraskus või lämbumistunne
- Teatavuse kaotus või krambid
- Järsk, tugev kõhu- või vaagnavalu koos verejooksuga
- Püsiv ja tugev valu seksuaalkäitumise ajal (düspareunia)
- Võimatus saavutada või säilitada erektsiooni (erektsioonihäire), mis segab suhet
- Täielik võimatus saavutada orgasmi või oluline viivitus orgasmi saavutamisel (anorgasmia)
- Järsk ja pikaajaline langus seksuaalses soovis (libiido), mis põhjustab kannatama
- Füüsilised muutused suguelundites: paised, haavandid, moodustised, püsiv sügelus või ebanormaalne eritis
- Seksuaalraskused, mis on seotud hiljuti diagnoositud tõsise haigusega (nt diabeet, vähk)
- Psüühilised sümptomid nagu sügav masendus, ärevus või enesetapumõtted, mis on seotud seksuaalprobleemidega
- Probleem, mis püsib üle kuu ja halveneb, hoolimata lihtsate koduste meetodite rakendamisest