Rohelised väljaheited

Kirjeldus

Rohelised väljaheited on emakakaelast või tuppe eralduv vedelik, millel on selgelt märgatav roheline toon. See võib olla erineva tihedusega – vedel, klibu või vahuiline – ning sageli kaasneb sellega ebameeldiv, terav lõhn. See ei ole normaalne füsiologiline eritus, vaid enamasti viitab kehas esinevale põletikule või infektsioonile.

Rohelised väljaheited on keha reaktsioon infektsioonile või põletikule suguelundites. Erilist värvi annavad neile valged vererakud (leukotsüüdid), mis immuunsüsteemi poolt saadetakse infektsioonikolde hävitamiseks. Mida intensiivsem on keha kaitsereaktsioon, seda rohkem leukotsüüte esineb eritises, muutes selle värvi rohelisemaks või kollakasroheliseks. Eritis võib olla kaasasündinud bakterite (nt bakteriaalne vaginoos) või väljastpoolt tulnud infektsiooni (nt suguti- või klamüüdiapõletik) tulemusena.

Sagedased infektsioonid
  • Bakteriaalne vaginoos (BV) – kasvab hapnikuarmastavate bakterite arv, eritis võib olla roheline, hallikas ja kala järel haisev.
  • Trihhomoniaas – ühekõdulistest põhjustatud suguti-infektsioon. Eritised on sageli rohelised, vahulised ja halvasti lõhnavad.
  • Mittestandardne tservitsiit (emakakaela põletik) – põhjustavad sageli klamüüdia või gonorrea bakterid, eritis võib olla roheline, kollane või roosakas.
Tõsisemad haigused ja seisundid
  • Klamüüdia või gonorreia – need on tõsised sugutiinfektsioonid, mis sageli põhjustavad rohelisi eritisi ja võivad viia viljatusele, kui neid ravimata jätta.
  • Vaagnapõletik – infektsioon, mis on levinud emakast ülespoole munasarjadesse ja munajuhatitesse. Eritisele võivad lisanduda kõrge palavik ja kõhuvalud.
  • Väliskasvaja või polüübi infektsioon – harvem esinev põhjus, kus eritis on roheline ja võib sisaldada verd.
  • Pärast sünnitust või operatsiooni tekkinud infektsioon.

Rohelised väljaheited on peaaegu alati märk arstiabi vajavast seisundist, seetõttu kodused meetodid on abistavad, kuid ei asenda arsti konsultatsiooni.

1. Hügieen: Pesege ennast pehme, lõhnata seepi kasutades, mitte rohkem kui 2 korda päevas. Vältige vaginoosi pesemiseks mõeldud geelisid või dušše – need võivad looduslikku mikrofloora veelgi häirida.

2. Looduslikud abivahendid: Mõnedel naistel võib aidata loomulikke probiootikume sisaldav jogurt (söömiseks) või probiootikumidabletid, et taastada tuppe happeline keskkond. See ei ole aga asendus ravile.

3. Kandke õhku lastavat aluspüksid ja puuvillast aluspesu.

4. Vältige suguühet, kuni olete arsti juures käinud ja infektsioon on ravitud, et mitte nakatada partnerit ega viia infektsiooni sügavamale.

5. Ärge võtke ise antibiootikume – vale ravim võib olukorda halvendada ja tekitada bakterite resistentsust.

Kiire konsultatsiooni vajavad sümptomid (pöörduge perearsti või günekoloogi poole 1-2 päeva jooksul)
  • Rohelised, kollased või hallikad väljaheited, mis on halvasti lõhnavad (nt kalajärelõhn).
  • Väljaheitega kaasnev sügelus, põletus- või ärritus tunne tuppes.
  • Suguühtel või pissimisel esinev valu.
  • Kerged kõhu- või seljaalused valud.
VÄGA KIIRELT arstiabi vajavad sümptomid (pöörduge haigla kiireloakabi poole)
  • Kõrge palavik (üle 38,5°C), mis kaasneb väljaheitega.
  • Tugevad, teravad valud alakehas või vaagna piirkonnas.
  • Iiveldus, oksendamine või ägeda valu tõttu võimatus normaalselt liikuda.
  • Kahtlus, et olete olnud kokkupuutes sugutiinfektsiooniga (nt partneril diagnoositi infektsioon).
  • Väljaheited pärast hiljutist sünnitust, aborti või günekoloogilist operatsiooni.