Rasked une sattumisel
Kirjeldus
Rasked une sattumisel on levinud probleem, kus inimesel on raske langeda magama, kuigi ta tunneb end väsinuna ja soovib puhata. See võib hõlmata pikka aega voodis lebamist enne magamajäämist, rahutust või mõtete keerlemist, mis takistab lõdvestumist.
Rasked une sattumisel ehk esmane une sattumise häire on olukord, kus organismi loomulik une-välkusesse üleminekuprotsess on häiritud. Ärvel süsteem (sümpaatiline närvi süsteem) jääb liiga aktiivseks, takistades keha lõdvestumist. Ajus ei toimu vajalikke muutusi hormoonides (nt melatoniini) ja ajulaine mustrites, mis peaksid unele eelnema. See on nagu mootor, mis jookseb tühikäigul, kuigi võti on välja võetud. Probleem ei ole alati lihtsalt "mõtete keerlemises", vaid võib olla seotud kehaliste teguritega nagu valu, hormonaalsete muutustega või päevase rutiini puudumisega.
- Stress ja mure: töö- või eraelulised probleemid, mis hoiavad meelt aktiivsena.
- Ebaregulaarne unerutiin: erinevad magamise ja ärkamise ajad nädalavahetustel.
- Voodi- ja magamistoa keskkond: liiga hele, kuum või mürane tuba.
- Kofeiini või nikotiini tarbimine õhtul.
- Päevane füüsilise aktiivsuse puudumine.
- Pikka aega ekraanide ees istumine enne magamaminemist (sinine valgus pärsib melatoniini tootmist).
- Ajutine elumuutus (reisi, uus töö).
- Krooniline unetus (insonnia): kui rasked une sattumisel kestab üle kolme kuu ja mõjutab päevast elu.
- Ärevushäired või depressioon: psüühilised seisundid, mis häirivad lõdvestumisvõimet.
- Apnoe (hingamise peatamine unes): hirm une ees või hingamishäired võivad takistada rahulikku une sattumist.
- Krooniline valu (nt selja-, liigese- või peavalud).
- Hormonaalsed häired (nt kilpnäärme ületalitlus, menopaus).
- Mõned ravimid (nt mõned astma-, depressiooni- või vererõhu ravimid).
- Neuroloogilised häired (nt rahutute jalgade sündroom).
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Loo unerutiin: Mine voodi ja tõuse üles samal ajal iga päev, ka nädalavahetustel.
2. Magamiskeskkond: Tagada pimedus, vaikus ja jahe temperatuur (umbes 18-20°C). Kasuta voodi ainult magamiseks ja seksiks, mitte töötamiseks või TV vaatamiseks.
3. Lõdvestus enne magama minekut: Proovi kergeid venitusharjutusi, sügavalt hingamist, meditatsiooni või sooja duši/delli 1-2 tundi enne magamaminemist.
4. Välti stimulante: Lõpeta kofeiini (kohv, tee, energiajoogid) ja nikotiini tarbimine vähemalt 6 tundi enne magamaminemist. Välti ka rasket sööki ja alkoholi õhtul.
5. Päevane füüsiline aktiivsus: Regulaarne liikumine parandab und, kuid välti intensiivset trenni 3 tundi enne magamaminemist.
6. Ekraanid: Vähenda nutitelefoni, arvuti ja TV ekraanide kasutamist vähemalt 1 tund enne magamaminemist. Kasuta öörežiimi või prille, mis blokeerivad sinist valgust.
7. Ära sunni end magama: Kui sa ei jää 20-30 minutiga magama, tõuse voodist ja mine teise tuppa tegelema rahustava tegevusega (loe raamatut, kuula rahulikku muusikat), kuni tunned unisust, ning siis proovi uuesti.
- Rasked une sattumisega kaasneb räng hingamisraskus, rindkere valu või südame rütmihäired.
- Äkiline segadus, dezorientatsioon või hallutinatsioonid.
- Enesetapu mõtted või räng meeleheide unehäirete tõttu.
- Rasked une sattumisel esineb rohkem kui 3 korda nädalas ja kestab üle 3 kuu.
- Une häire mõjutab oluliselt päevast toimivust: pidev väsimus, kontsentreerumisraskused, sagedased tõrked tööl või koolis, ärrituvus.
- Kahtlus une apnoe kohta: valjud näksimised, hingamise peatamised unes, päevane jääv uimasus.
- Krooniline valu, mis takistab magamajäämist.
- Rasked une sattumisel on seotud mõne ravimi võtmisega (konsulteerige ravimivõtuga arstiga).
- Ärevus või masendus, mis paistab olevat põhjuseks.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.