Raske on silmi avaneda
Kirjeldus
Tunne, kus silmade avamine nõuab ebatavaliselt palju pingutust või tundub füüsiliselt raske. See võib olla nõrkuse, raskuse või takistuse tunne ülemiste laugude liigutamisel.
See sümptom viitab raskustele ülemiste laugude tõstmisel, mis võib olla seotud silmaliigutusi kontrollivate lihaste nõrkusega või närvikahjustusega. Silmalaugude tõstmise eest vastutab peamiselt levator palpebrae superioris lihas, mida inerveerib kolmanda kraniaalnärvi (okulomotoornärvi) haru. Kui see lihas või seda innerveeriv närv on kahjustunud, võib laugude tõstmine muutuda raskeks või võimatuks. Olukord võib olla ajutine või püsiv, ühe- või mõlempoolne.
- Pärastistane väsimus või unepuudus
- Pinge või ärevus
- Ajutine lihase väsimus (nt pikka aegu arvutit kasutades)
- Vanusega seotud laugude lõtvumine (seniilne ptöos)
- Mõned silmatilgad või ravimid, mis põhjustavad lihase nõrkust
- Ptöos (laugu langus) – see võib olla kaasasündinud või omandatud
- Müastenia gravis – autoimmuunhaigus, mis põhjustab lihaste kiiret väsimust ja nõrkust
- Kolmandat kraniaalnärvi (okulomotoornärvi) kahjustus (nt insuldi, kasvaja või trauma tõttu)
- Horne'i sündroom (sümpateetilise närvisüsteemi kahjustus)
- Müotoonsed düstroofiad (nt müotoonne düstroofia)
- Aju kasvajad või aneüüsmad, mis suruvad närvidele
- Infektsioonid (nt botulism, Lyme'i tõbi)
Kui sümptom on kerge ja ilmselt seotud väsimuse või pingega:
1. Puhka ja tõsta kvaliteetset und. Unepuudus võib sümptomeid süvendada.
2. Vähenda visuaalset pingutust. Tee pausid arvuti või telefoni taga töötamise ajal.
3. Paiguta jahedad kompressid silmadele, et leevendada väsimust ja põletikku.
4. Vältige kofeiini ja alkoholi liigtarbimist, kuna need võivad halvendada unekvaliteeti ja põhjustada dehidratatsiooni.
5. Kui sümptom on seotud vanusega või on krooniline, võib arst soovitada spetsiaalseid toetavaid silmaprille või isegi operatsiooni (blefaroplastika). Mitte kunagi ei tohi ise rakendada ravimeid ilma arsti konsultatsioonita.
- Silmi avanemise raskus tekib ÄKITI, eriti kui see on kaasas näo, käe või jala nõrkusega, kõnehäiretega või pea valu – need võivad olla insuldi märgid.
- Kaasneb kahekordne nägemine (diploopia), silmade liigutamise raskused või silmalao langus.
- Kaasneb hingamisraskus, neelamishäire või üldine lihasenõrkus – võib viidata müastenia gravis või botulismile.
- On tekkinud põhjustamatu tugev peavalu või muutunud teadvustase.
- Sümptomile eelnes pea- või silmatrauma.
- Sümptom halveneb aja jooksul või ei parane puhkuse järel.
- See mõjutab oluliselt nägemist või igapäevast elu.
- See on ainult ühel silmal või on märgatavalt ühepoolne.
- Teil on ka teisi neuroloogilisi sümptomeid, nagu kärsitus, kõnnihäired või lihaste krambid.
- Olete täheldanud muud kaasnevaid silmasümptomeid.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.