Pealetungivad mõtted
Kirjeldus
Pealetungivad mõtted on korduvad, ebameeldivad ja sageli hirmutavad mõtted või kujutluspildid, mida on raske kontrolli all hoida või pääseda neist lahti. Need võivad tekitada ärevust ja segada igapäevasele tegevusele.
Pealetungivad mõtted on tahtmatud ja püsivad mõttevood, kujutlused või impulsid, mis tunduvad võõrad või ebasobivad. Need tekivad korduvalt ja on raske peatada, isegi kui inimene mõistab, et need on ebareaalsed või liialdatud. Tavaliselt kaasneb neile ärevus, hirm või ebamugavus. See on meele seisund, kus aju "jamab" teatud mõtetele või hirmudele. See võib olla reaktsioon stressile, traumatiseerivatele kogemustele või olla seotud aluseks oleva vaimse tervise häirega, nagu ärevushäire või obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH).
- Tugev stress või ülekoormatus
- Piinarikkad elusündmused (nt kaotused, konfliktid)
- Väsimus ja unehäired
- Liigne kohustustunne või perfektsionism
- Ajutine ärevus (nt enne olulist sündmust)
- Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH)
- Üldine ärevushäire või paanikahäire
- Depressioon (eriti koos süütunnetega)
- Traumajärgne stressihäire (PTSD)
- Burn-out või emotsionaalne kurnatus
- Mõned neuroloogilised seisundid või ainekasutus
1. Mõtete jälgimine ja aktsepteerimine: Proovige mõtteid vaadata "väljastpoolt", mitte nendega võidelda. Ütlege endale: "See on vaid mõte, mitte tõde."
2. Maandumistehnikad: Keskenduge hetkele – tundke oma keha, hingamist või ümbritsevaid helisid, et mõtted tagasi tõmmata.
3. Regulaarne füüsiline tegevus: Sport või jalutuskäik vähendab stressi ja parandab tuju.
4. Korrapärane uni ja toitumine: Puhkus toetab aju talitlust. Väldi kofeiini ja alkoholi liigset tarbimist.
5. Lõdvestumisharjutused: Hingamisharjutused, meditatsioon või progressiivne lihaste lõdvestus võivad aidata ärevust vähendada.
6. Toetav suhtlus: Rääkige lähedastega oma tunnetest, kui see tunne turvaline.
Kui need meetodid ei aita või olukord halveneb, on oluline otsida professionaalset abi.
- Mõtted muutuvad nii tugevaks, et segavad töö- või koolitegevust
- Tekivad enesekahjustavate tegemiste või enesetapu mõtted
- Mõtted on seotud teiste kahjustamise kavatsusega
- Kaasneb pidev paanika, dissotsiatsioon ("väljaspool keha" tunne) või reaalsustunnetuse kaotus
- Mõtted põhjustavad pidevaid kompulsivseid tegevusi (nt pidev pesemine, kontrollimine)
- Ärevus põhjustab raskusi hingamisega, rindkere valu või pidevad iiveldused
- Unehäired või söömishäired, mis kestavad kauem kui mõni nädal
- Tugev väsimus ja energiapuudus, mis ei parane puhkamisega
- Kehalised sümptomid (näiteks südamepekslemine, higistamine), millele füüsilist põhjust ei leita
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.