Migreenihoog

Kirjeldus

Migreenihoog on tugev peavalu, mis tavaliselt esineb ühel pool pead ja võib kaasneda iivelduse, oksendamise ning valguse ja heli tundlikkusega.

Migreen on neuroloogiline häire, mille käigus ajus toimuvad keemilised muutused ja veresoonte ahenemine ning laienemine, põhjustades iseloomulikku, sageli pulssivat peavaludu. See ei ole lihtsalt tavaline peavalu, vaid kompleksne seisund, mis võib oluliselt mõjutada igapäevaelu ning kesta mõnest tunnist kuni mõne päevani.

Sagedased/normaalsed päästikud
  • Stress ja pinge
  • Hormonaalsed muutused (nt menstruatsioon)
  • Kindlad toidud ja lisandid (nt vanill, kofeiin, vananenud juust)
  • Alkohol, eriti punane vein
  • Une režiimi muutused või puudus
  • Tugev valgus, helid või lõhnad
  • Ilmamuutused või õhurõhu kõikumised
Võimalikud tõsisemad seisundid (harvem)
  • Migreen kui iseseisev neuroloogiline häire (kõige tavalisem)
  • Väga harva võib sarnaseid sümptomeid põhjustada muu seisund, nagu ajukasvaja, verejooks või veresoonte anomaalia (näiteks aneürism), kuid need kaasnevad tavaliselt muude eriliste hoiatusmärkidega

Kui tekib migreenihoog, võta need sammid:

1. Lõpeta kohe tegevus ja puhka tumedas, vaikses ruumis.

2. Pane jahe (mitte jääkülm) rätik või kompress otsaesisele või kuklasse.

3. Joo piisavalt vett, et vältida vedelikupuudust.

4. Võta arsti poolt soovitatud valuvaigisti (nt ibuprofeen, paratsetamol või spetsiifilised migreeniravimid – tripataanid), kui need on sulle määratud. Ära ületa soovitatud annust.

5. Proovi lihaseid lõdvestada ja püüa magada, une käigus võib hoog leeveneda.

6. Vältige tugevaid lõhnasid, valgust ja müra.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (kutsuge kiirabi või sõitke haiglasse)
  • Äkiline, erakordselt tugev peavalu, mida kirjeldatakse kui 'elus kõige hullemat' (võib viidata ajukoe verejooksu või aneürismile).
  • Peavalu, mis kaasneb kõrge palavikuga, kaelajäikus, segasuse või teadvuse muutustega (võib olla meningiidi märk).
  • Nägemishäired, kõneraskused, nõrkus või tunnetus ühes kehapooles (nägu, käsi või jalg) – võib olla insuldi sümptom.
  • Peavalu pärast peatraumat, eriti kui see halveneb.
  • Esimeskordne migreenihoog pärast 50. eluaastat või peavalude muster, mis on järsult muutunud.
Planeeritud arstivisiit (pöördu perearsti või neuroloogi poole)
  • Migreenihoog on sagedane (rohkem kui 2-3 korda kuus) ja segab igapäevast elu.
  • Kodused abinõud ei toimi või valuvaigistid tuleb võtta üha sagedamini.
  • Kahtlus, et teatud toidud või tegurid käivitavad hooge, ja soovite nendega toime tulla.
  • Soovite arutada ennetavaid ravimeid või alternatiivseid ravi meetodeid.