Lisa kliinik

Miastenia (lihase nõrkus)

Kirjeldus

Miastenia ehk lihase nõrkus on tunne, kus lihased muutuvad kiiresti väsimise korral väga nõrgaks, kuid paranavad puhkamise järel. See ei ole tavaline väsimus, vaid neuroloogiline häire, mis mõjutab lihaste ja närvide vahelist suhet.

Miastenia gravis on krooniline autoimmuunne neuroloogiline haigus, mis mõjutab lihaste ja närvide vahelisi ühenduskohti (neuromuskulaarsed sünapsid). Haiguse korral ründab organism iseenda immuunsüsteem retseptoreid, mis võtavad vastu signaale närvidelt lihastesse. See põhjustab sümptomite nagu lihasenõrkus, mis halveneb lihaste kasutamisel ja paraneb puhkamise järel. Sümptomid võivad olla erineva raskusastmega ja mõjutada silmaliihaseid, näo-, kõne-, neelamis- ja hingamismuskleid ning jäsemelihaseid.

Põhihaiĝus ja autoimmuunhäired
  • Miastenia gravis (enamik juhtumitest)
  • Tüümuse kasvaja või hüperplaasia (tüümusnääret mõjutavad muutused)
  • Muud autoimmuunhaigused (nt kõhrekilpistiku haigus, lupus, reumatoidartriit)
Muud meditsiinilised seisundid, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid
  • Lambert-Eatoni miasteeniline sündroom (seotud vähi, eriti kopsuvähiga)
  • Konataud (Bottiulism)
  • Guillain-Barré sündroom
  • Mõned ravimite kõrvalmõjud (nt aminoglükosiidid, magnesium)
  • Elektriliste tasakaaluhäirete (elektrolüütide) tasakaalutus (nt kaltsiumi või kaaliumi puudus)
Oluline eristus
  • Tavaline väsimus või füüsiline ülepingutus põhjustab üldist nõrkust, kuid mitte spetsiifilist lihasenõrkust, mis paraneks puhkamisega. Miastenia sümptomid on selgelt seotud lihaste koormusega ja korduvad.

Miastenia on haigus, mis nõuab neuroloogi diagnoosi ja pidevat ravijuhendit. Iseseisvalt ravida seda ei saa. Enne arsti juurde minekut võid teha järgmist:

1. Puhka ja planeeri tegevusi: Võta regulaarselt puhkepause. Välti pikki ja pidevaid lihaste koormusi. Jaota päeva jooksul tegevused lühikesteks segmentideks.

2. Jälgi sümptomeid: Pane kirja, millised lihased nõrgenevad (nt silmad, nägu, käed), mis tegevused sümptomeid esile kutsub ja kui kaua paranemine aega võtab.

3. Kohanda toitumist: Kui on neelamisraskusi, söö väikeste portsjonitena pehmet või vedelat toitu. Söökidel istu püsti.

4. Välti päeviti: Tugevat stressi, füüsilist ülepingutust, infektsioone (nad võivad sümptomeid oluliselt halvendada) ning alkoholi ja suitsetamist.

5. Ära võta ravimeid ilma arsti nõusolekuta: Paljud ravimid (sealhulgas mõned antibiootikumid, valuvaigistid ja magusatoimega ained) võivad miasteniat halvendada. Teavita alati kõiki sind ravivaid arste oma miastenia diagnoosist.

6. Järgi neuroloogi määratud ravirežiimi: Võta antikolinesteraasravimeid (nt piridostigmiin) rangelt ettenähtud ajal ja doosis.

SKÜTSE ÕHUHÄDA! Kiirabi (112) on vajalik, kui:
  • Tekivad ägedad hingamisraskused, lämbumistunne või rindkere liigse pinguluse tunne.
  • Kõne muutub äkitselt väga häguseks või kurdiks.
  • On raske neelata või rõgad pidevalt kurguõõnde (sülje sattumine hingamisteedesse).
  • Tekib tugev peapööritus või äkksündroom.
  • Lihasenõrkus halveneb äkitselt ja kiiresti, eriti kui see mõjutab hingamismuskleid.
KIIRKONSULTATSIOON neuroloogi või perearsti juures on vajalik, kui:
  • Senitundmatu lihasenõrkus, mis halveneb koormusel, ilmneb esimest korda.
  • Teadaoleva miastenia korral sümptomid järsult halvenevad, kuigi ravimeid võetakse.
  • Kahekordne või hägune nägemine (diploopia), mis ei kao puhkamisega.
  • Rasked laugude langus (ptoos), mis sulgeb silma osaliselt või täielikult.
  • Näonäojasete nõrkus, raskused närimise või näo ilmete tegemisega.
  • Algab palavik või teine infektsioon (see võib põhjustada miastenia kriisi).

Otsi sümptomit

Seotud sümptomeid ei ole.