Liigne happesus
Kirjeldus
Liigne happesus viitab olukorrale, kus keha või selle konkreetne osa (näiteks magu) happelise taseme (pH) langus on normist madalam. See võib põhjustada ebamugavustunnet, valu või muid tervisehäireid.
Happesus on keemiline näitaja, mis kirjeldab vedelike või kudede pH taset. Normaalne kehapiir on veidi aluseline (pH umbes 7,35–7,45). Liigne happesus (atsidoos või hüperatsiidsus) tekib siis, kui keha toodab liiga palju happeid või ei suuda piisavalt aluseid eritada või neist vabaneda. See võib olla seotud ainevahetusprotsessidega (näiteks raske füüsilise koormuse ajal lihaste tootmine), toitumisega (happelised toidud, alkohol) või erinevate haigustega. Keha püüab tasakaalu taastada näiteks hingamise ja neerude kaudu, kuid pikaajaline või tugev liigne happesus võib kahjustada kudesid ja organeid.
- Stress ja ärevus (põhjustavad mao happe suurenemist)
- Ebatervislikud toitumisharjumused (liiga rasvane, vürtsikas või happeline toit)
- Liigne alkoholi- või kofeiinitarbimine
- Suurenenud füüsiline koormus ilma piisava taastumiseta
- Väliskeskkonna mõjud (mõned saasteained)
- Mõned vabalt müüdavad valuvaigistid (nt ibuprofeen)
- Mao-happehaigused: gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), mao haavand, gastriit
- Ainevahetushäired: diabeetiline ketoatsidoos (suhkurtõbi), neerupuudulikkus, maksahäired
- Pikaajaline nälgimine või väga range dieet
- Kopsuhaigused, mis põhjustavad hingamishäireid
- Mürgistused (nt etüleenglükooli või metanooliga)
- Krooniline kõhulahtisus või oksendamine
Kui liigne happesus on kerge ja korduv, võib proovida järgmisi meetmeid. Need ei asenda arsti konsultatsiooni, kuid võivad leevendada sümptomeid. Võta piisavalt vett, et aidata kehal tasakaalustada pH taset. Välti toite ja jooke, mis happelist taset tõstavad (sidrunid, tomatid, kohv, gaseeritud joogid, alkohol). Söö väiksemaid portsjoneid sagedamini, et mitte koormata seedesüsteemi. Tõsta peaotsa magamise ajal, et vältida öist happerefluksi. Kasuta lühiajaliselt ilma retseptita antatsiide või happesusetõrjevahendeid, kuid mitte pidevalt ilma arsti nõuata. Harjuta lõdvestusvõtteid (nt sügav hingamine, jooga) stressi vähendamiseks. Kaalu kaalulangust, kui ülekaal võib olla põhjuseks.
- Tugev, äge kõhu- või rindkerevalu, mis võib levida ka kaela või kätte (võib viidata südameprobleemidele või perforatsioonile)
- Oksendamine verd või oksendise sarnanevus kohvipaksuga
- Mustad, tärkliserikad väljaheited (melena)
- Raskused kõnelemises või näo loidus (insuldi märk)
- Segasuse, uimastuse või teadvuse kaotuse episoodid
- Väga kiire või pinnane hingamine (hingamise distress)
- Kõrge palavik üle 39°C koos kõhuvaluga
- Järsk, seletamatu kaalulangus
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.