Liigese nihestus

Kirjeldus

Liigese nihestus on valulik liigesevigastus, mille korral luud liiguvad liigeses oma tavalisest asendist välja. See põhjustab järsu ja tugeva valu, liigese turse ning liikumispiiranguid. Enamasti esineb nihestus õla, küünarvarre, sõrme- või põlveliigestes, kuid võib tekkida igas liigeses. Oluline on teada, millal on tegemist kiireloomulise olukorraga ja kuidas anda esmaabi.

Liigese nihestus ehk dislokatsioon on seisund, kus liigese luud nihkuvad üksteise suhtes välja nende normaalsest asendist. Liiges on luude ühenduskoht, mida ümbritsevad sidemed, kõõlused ja lihased. Need struktuurid hoiavad luid koos ja tagavad liigese stabiilsuse ning liikuvuse. Kui liigesele mõjub äkiline ja tugev jõud (näiteks kukkumine, põrutus või vägivaldne liigutus), võivad sidemed venida või rebeneda, mis võimaldab luudel nihestuda. Nihestus võib olla osaline (subluxatsioon), kus luud on ainult osaliselt nihkunud, või täielik (dislokatsioon), kus luud on täielikult lahkunud oma asendist. Nihestuse tagajärjel võivad lisaks sidemetele kahjustuda ka kõõlused, lihased, veresooned ja närvid, põhjustades valu, verevalumit, turretust ja liigese funktsiooni kadumist. Korduvad nihestused samas liigeses võivad näidata sidemete kroonilist nõrkust või aluseks olevat haigust.

Sagedased ja suhteliselt kahjutud põhjused
  • Vigastused spordi ajal (näiteks kukkumine jalgpallis, korvpallis või võimlemises; kokkupõrked)
  • Igapäevased õnnetused (libedusel kukkumine, mööbliga põrkamine, trepist allakukkumine)
  • Äkilised ja vägivaldsed liigutused (näiteks õla nihestus raskuse tõstmisel või ebanormaalsel pöördel)
  • Lapsel liigese liigne painduvus (hüpermobiilsus) või nõrgad sidemed, mis suurendavad nihestumise riski
  • Väikesed traumad, mis kogunevad aja jooksul (näiteks korduvad mikrovigastused tööl või treeningul)
Tõsised haigused või korduvad nihestused
  • Kroonilised haigused, mis nõrgestavad liigeseid (reumatoidartriit, osteoartriit, osteoporoos)
  • Kaasasündinud liigese ebanormaalsused või sidemete nõrkus (näiteks Ehlers-Danlosi sündroom)
  • Korduvad nihestused samas liigeses (näitab püsivat stabiilsuseprobleemi ja võib viia artriidile)
  • Närvi- või lihashäired, mis mõjutavad liigese kontrolli (näiteks insult, tserebraalparalüüs)
  • Eelnevalt vigastatud liiges, mis on muutunud ebastabiilsemaks
  • Põletikulised haigused liigestes, mis muudavad koe tundlikumaks vigastustele

Kui kahtlustate liigese nihestust, on oluline anda õiget esmaabi, et leevendada valu ja vältida täiendavaid kahjustusi. Siin on olulisemad sammud: 1. LIIGUTAGE VIGASTATUD LIIGET VÕIMALIKULT VÄHE – kasutage toetust (näiteks käekotti, sidet või kinnitust) ja hoidke liiget puhkeasendis. Ärge proovige liiget ise paika panna – see võib kahjustada närve, veresooni või põhjustada luumurru. 2. RAKENDAGE KÜLMAKOMPRESSI – mähkige jää või külm pakk rätikusse ja asetage vigastatud liigesele 15–20 minutiks, korrates iga 2–3 tunni järel. Külm vähendab veresoonte laienemist, turretust ja valu. 3. TÕSTKE VIGASTATUD JÄSENE KÕRGEMALE – kui võimalik, hoidke liiget südame kõrgusel või kõrgemal, et vähendada verejooksu piirkonda ja turretust. 4. VÕTKE VALUVAIGISTEID – kui arst on soovitanud, võtke ibuprofeeni või paratsetamooli vastavalt pakendil olevatele doosidele. Ärge kasutage aspiriini, kui on verejooksu oht. 5. VÄLTIGE SOOJENDAMIST – esimesed 48 tundi ärge kasutage sooja kompressi või vannit, see suurendab turretust ja valu. Pärast esmaabi pöörduge kiiresti arsti poole täpse diagnoosi ja professionaalse ravi saamiseks.

Kiire meditsiiniline abi on vajalik, kui:
  • Vigastatud liiges on selgelt deformeerunud, luu on nähtavalt vales asendis või liiges tundub 'lahti'
  • Tekib tugev valu, mis ei vähene puhkeolekus või valuvaigistite kasutamisel
  • Vigastatud kehaosa on kahvatu, sinakas, külm või tunnetus on kadunud (võib näidata närvikahjustust)
  • Ei ole võimalik liigutada liiget või toetuda sellele (näiteks ei saa jalga koormata)
  • Tekib järsk ja kiiresti kasvav turse või laialdane verejooks vigastatud piirkonnas
  • Kahtlus luumurru või muude raskete vigastuste kohta (näiteks kostab pragin või krõbin liigutamisel)
  • Kui patsient on kaotanud teadvuse, tunneb pearinglust, iiveldust või uimastust pärast vigastust
  • Verevalumine või avatud haav liigese lähedal, mis võib viidata raskele kudede kahjustusele
  • Lapse liigese nihestus – lastel on kergemini kahjustused kasvutsoonides, mis nõuavad erilist tähelepanu