Lihased krambid
Kirjeldus
Lihaste kramp on järsk, tahtmatu ja sageli valulik lihase koketus või pingutus. See võib esineda peaaegu kõikides lihastes, kuid kõige sagedamini jalgades, eriti sääres.
Lihaste kramp on äge, tahtmatu ja sageli valus lihaste kokkutõmme, mis võib kesta mõne sekundi kuni mitu minutit. See on üsna tavaline nähtus, mis tekib siis, kui lihas või lihaskiudude rühm tõmbub äkitselt ja jääb kokku tõmbunuks, lõdvendamata end tavapäraselt. Füüsioloogiliselt on see seotud närvisignaalide ja lihaste keemilise tasakaaluga, eriti elektrolüütide (nagu naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium) ja vedeliku tasemega lihaskudes. Krambi ajal saadavad närvid korduvaid signaale lihastele kokku tõmbuma, kuid signaal lõdvendamiseks ei jõua õigel ajal kohale. Selline olukord võib tekkida väsimuse, dehidratsiooni, elektrolüütide tasakaalutusega või lihaste ülekoormuse korral. Kuigi enamik krampe on kahjutud ja mööduvad kiiresti, võivad need olla väga valusad ning mõnel juhul viidata aluspõhisele terviseprobleemile.
- Lihaste ülekoormus või väsimus (näiteks intensiivse treeningu järel)
- Dehidratsioon (vedelikupuudus, eriti kuumal ilmaval või füüsilise koormuse ajal)
- Elektrolüütide tasakaalutus (eriti naatriumi, kaaliumi, magneesiumi või kaltsiumi puudus)
- Pikem seismine, istumine või ebatavaline kehahoiak
- Vanus (vananedes muutuvad lihased tundlikumaks krampide suhtes)
- Rasedus (hormonaalsed muutused ja elektrolüütide nõuded)
- Külm (lihaste jahtumine, näiteks ujumisel külmas vees)
- Vereringehäired (näiteks perifeersete arterite haigus, mis piirab verevarustust jalgadele)
- Neuroloogilised häired (näiteks seljaajukahjustus, perifeerne neuropaatia, multiple skleroos)
- Mõned ravimid (näiteks mõned diureetikud, statiinid, astmavalmistid)
- Maksa-, neeru- või kilpnäärmehaigused
- Metaboolsed häired (näiteks diabeet)
- Aluselised lihase- või närvihaigused
Enamik lihastekrampe saab leevendada lihtsate meetoditega. Kui kramp algab, peatage tegevus ja proovige lihast õrnalt venitada. Näiteks säärekrampi korral tõmmake varbaid enda poole, sirutades kannatavat säärt. See aitab lihast vastu pingutada ja seda lõdvendada. Peale venitamist saate krambitunnet leevendada massaaži või sooja kompressi abil (näiteks soe rätik või dušš). Hüdrateerige end piisavalt, eriti füüsilise tegevuse eel ja järel, jooge vett või elektrolüütidega jooke. Tasakaalustage oma toitumist, sisaldades toite, mis on rikkad kaaliumile (banaanid, kartulid), magneesiumile (pähklid, teraviljad), kaltsiumile (piimatooted) ja naatriumile (mõõdukalt). Regulaarne, kuid mõõdukas venitamine, eriti enne magamaminemist, võib aidata ära hoida öiseid krampe. Vältige äkilisi intensiivseid liigutusi või pikka aega samas asendis olemist. Kui krambid on seotud mõne ravimiga, ärge lakkake selle võtmast ilma arsti nõusolekuta, kuid konsulteerige oma arstiga võimalike kõrvaltoimete kohta.
- Krambid, mis on väga tugevad ja ei lõpe iseseisvalt mõne minuti jooksul.
- Krambid, mis ilmnevad koos raskete hingamisraskustega, rinnusvalu, südamepekslemise või peapööritusega.
- Krambid pärast uut ravimi võtmist või mürgistumist.
- Krambid, mis on seotud palavikuga üle 39°C.
- Kui kramp tekib pärast ebatavalist tegevust, nagu ujumine või vigastus, eriti kui kahtlustate seljavigastust.
- Sagedased ja korduvad krambid, mis segavad igapäevaelu või und.
- Krambid, mis ei reageeri lihtsatele kodusele raviks (venitamine, hüdratatsioon).
- Krambid, mis on seotud nähtava lihase nõrkusega, tuimuse või tunnete muutusega nahal.
- Krambid, mis kaasnevad lihaste kaotuse, turse või punetusega kannatavas piirkonnas.
- Kahtlus, et krambid võivad olla seotud aluselise kroonilise haigusega (nt diabeet, neeruhaigus) või süstemaatilise seisundiga.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.