kummaline urine lõhn

Kirjeldus

Kummaline urine lõhn on muutus harjumuspärases kuselõhnas, mis võib olla märk kehale mitmesugustest muutustest, alates toidust kuni tervisehäireteni.

Urine lõhn sõltub koostisosadest, mida neerud organismist välja filtreerivad ja kusepõie kaudu väljutavad. Tavaline urine lõhn on kerge, spetsiifiline ja ei ole väga tugev. Kummaline lõhn tekib siis, kui uriini koostises muutub mõni komponent või lisandub uus aine. See võib olla põhjustatud söömistest, vedelikubalan sist, ravimite tarvitamisest või erinevatest haigustest. Lõhn võib olla magus, ammooniumitaoline, kaltsifeeritud, kaljutaoline või muul viisil ebatavaline.

Sagedased ja tavaliselt mittemurestust tekitavad põhjused
  • Toitumine: Mõned toiduained (nt spargel, sinep, kurgid, kõrvits) või vitamiinilisandid (eriti B-rühma) muudavad urine lõhna ajutiselt.
  • Vedelikupuudus: Kui juua liiga vähe vett, muutub uriin kontsentreeritumaks ja selle lõhn teravamaks, tihti ammooniumi või kaljut meenutavaks.
  • Ravimid: Antibiootikumid (nt penitsilliin), mõned valuvaigistid või diabeedi ravimid võivad uriini lõhna muuta.
  • Alkoholi tarvitamine: Alkohol laguneb kehas ja võib urine lõhna muuta kummaliseks.
Tõsisemad haigused või hälbed
  • Uriiniteede infektsioon (nt tsüstiit, püülonefriit): Bakterid uriiniteedes võivad põhjustada halva, sageli hapu või mädaneva lõhna.
  • Diabeet (eriti diabeetiline ketoatsidoos): Keha põletab rasvu, tekkivad ketoonid uriinis, mis annavad magusa, vilja- või atsetoni meenutava lõhna.
  • Maksahaigused: Maksahalvestus võib põhjustada uriinis teatud ainete kuhjumist, mis annab "kaljut" või umbse lõhna.
  • Metaboolsed häired (nt fenüülketonuuria, mis avaldub varases lapsepõlves): Põhjustab muutunud uriini lõhna juba imikueas.
  • Kusepõie või neerude haigused: Näiteks neerukivid või krooniline neerupuudulikkus võivad uriini lõhna muuta.

Kui kummaline urine lõhn ilmus üks kord ja kadus iseenesest, on tõenäoliselt tegu mittedraamatilise põhjusega.

1. Piiake joomist: Juuge piisavalt puhast vett (soovituslikult 1,5-2 liitrit päevas, olenevalt kehakaalust ja tegevusest). See lahjendab uriini ja vähendab tugevat lõhna.

2. Toitumise jälgimine: Pange tähele, kas lõhn ilmneb pärast teatud toitude söömist (nt spargel) ja proovige neid ajutiselt vältida.

3. Isikliku hügieeni tagamine: Pühkige alati ettepoole, et vältida bakteri levikut sooltest uriinitorusse. Kandke puhtaid ja kuivi aluspesu.

4. Ravimite ülevaatamine: Kui alustasite uusi ravimeid, uurige ravimi juhendist, kas urine lõhna muutumine on võimalik kõrvaltoime. Ärge lõpetage ravimi võtmist ilma arsti nõuta.

5. Uriini testribad: Kui olete diabeediga, kasutage ketoonide testi uriinil, kui lõhn on magusa või atsetonite meenutav. Positiivse tulemuse korral võtke ühendust arstiga.

Kohese meditsiinilise abi vajavad sümptomid
  • Kummalise urine lõhnaga kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad või selja-/küljevalu – võib viidata neeru- või uriiniteede tõsisele infektsioonile.
  • Magusa uriini lõhn koos sagedase urineerimisvajadusega, äkilise kaalulangusega, väsimuse ja segasuse/teadvuse muutustega – võib olla diabeetiline ketoatsidoos (diabeedi tüsistus).
  • Urineerimise ajal tugev valu või uriiniga vere, mäda või uduse väljaheite ilmumine.
  • Kummaline lõhn, mis kestab mitu päeva või isegi nädalaid, hoolimatta piisava vedeliku tarbimisest ja toitumise muutmisest.
  • Lapsel, eriti imikul, tekib järsku kummaline uriini lõhn (see võib olla kaasasündinud ainevahetushäire märk).